Ei oskagi panna pealkirja

A kirgastav nädalavahetus oli, raske nagu alati. Reedel kooserdasime baskipoistega mööda ilma. Nunnud poisid kogusid julguse kokku ja palusid, et kas võivad ehk ennast koos ühe Skype töötajaga pildistada. Muidugi ei antud neile seda luba, aga maailma hierarhia eestlaste ja baskide vahel oli sellega paika pandud. Öö käigus kujundasin oma toa ümber, täna võtan mõõdud ja ehk leiab kellegi kes ära parandab...

Laupäeval lipsasime Tapa jaamast rongile mis viis Riisiperre. Tore reis oli. Kardan, et seal ka pildistati. Rongijuht ei osanud nagu eriti midagi öelda enne peatuseid, niiet tekkis teooria meil seal. Edasine linnapeal oli niisama tore. Vigastasin põlve Amigo lavaääre vastu veidi kui püüdsin kitarristi jalast hammustada.

Pühapäeva hommikul helistas mulle hulkuv (hetkeliselt) kodutu sünnipäevalaps ja juba alustasimegi protseduuridega - mahl, vesi, söök, sigarillo, päike, kirikumuusika järgi laulmine kiriku kõrval, loll jutt, sushi, vägivaldsed filmid jne. Praeguseks on tervis juba nitsevoo. Lähen nüüd vist siis sööma.