Tere!

See tere on kõigile neile, keda ma nädalavahetusel viljandis nägin, aga meelde ei jätnud. See ei olnud mitte lihtne nädalavahetus... reisid hotellides, rokid täiega. Istusime Viljandi Grand Hotell Eve Presidentide Sviidi (tuba nr 720) Terrassil ja tähistasime oma dekadentlikku nooruse lõppu Sovetskoje Igristoe (semi sweet) lakkumisega otse pudelist (1,5 l loomulikult). Eestoas klimberdasid mõned rikkad klaverit ja ettekanjad aina vudisid tuule kiirusel.

Tulemus käes, tulemus käes. Uskumatult sitt on olla.

Mõned mõtted seoses folgiga. Õllesummeriks kisub. Järjest vähemaks jääb neid õigeid ja rohkem käib neid valesid. Selline vaikne trend on olnud juba aastaid, kuid seda ei olnud praksselt märgata. Tänavu aga kanaliseeriti see kogunenud jama kõik inimeste teadvusesse läbi vabalava ära viimise uude kohta. Järsku kortsutasid kõik folgikaltsud kulmu ja vaatasid enda ümber ringi. Avastasid, et nad on vahepeal aastaid vanemaks saanud ja istuvad hotelli fuajees, kannavad puhtaid riideid ning joovad vsop-d. Mina ilmselt jätan nüüd järgmise aasta vahele. Ilmselt.

Käisin ühel kontserdil kus mu lemmiklugu sellelt bändilt ei mängitud. Tundsin ennast petetuna. Siiski on vägilased väga vinge bänd.

Veel avastasin, et söömine on tavaline narkosõltuvus ning nälg tühipaljas ärajäämisnähe ja püüdsin ennast kahvli otsast lahti rebida. Praksselt õnnestus. Siiski hakkasin täna jälle toitu proovima, imekombel seisab ka sees.