Igapäevaelu

Esmaspäeval olin mina tiba tindine, teisipäeval vile vahe veidi vindine. On kolmapäeva hommik, kas elu jätkub nagu laulusalmis? (kolmapäeval koodid vaevuvaevu kandsid mind, neljapäeval nospel nässus aga rõemus rind, reedel võtsin...) No ei tea. Igatahes andes jooksvat puhvetiteülevaadet tuleb tõdeda, et Stereo ei olnudki nii kehv kui arvasin. Inimesed ei olnud libedad, ettekandjad olid kenakesed, toit oli maitsev, hinnad isegi mõistlikud. Arenemisruumi oli ehk ainult sisekujunduses - nad võiks midagi selle valge värviga ette võtta. Lasteaiast meenuv piima-klimbisupp on selle sisekujunduse võtmesõna. Vastavalt toidult kooritud nahaga on kogu pehmesisustus üle tõmmatud. Tegelt on see muidugi lateks, mis iseenesest väga praktiline puhastada, kuid millel istudes tekib perse all kasvuhoone efekt ja kintsudel hakkab higi pärlendama. A käige ise ka ära ja tsekkige auti.

Lunge 8 oli endiselt mõnus ja muhe, ehkki ma ei kiida heaks 50 kroonist õllehinda. Kõlab nagu norimine. Isegi välismaalased arvasid nii. Nädalavahetusel on mul võimalus üle vaadata ehk ingliklubi, aga kas nii ka läheb saame näha.

Head reisi Moonika! :*