Kui seda kuuled, siis tea, et sa mitte ei ole lätis, vaid karu on pudilõug. Sest lätis karusid ei ole. Nagu ka saari. Neid ja palju teisi nalju tegime tagaselja suvepäevadel. Siiski minu füüsilis-kaubanduslik seisukord, mis peaks viitama sellele, et läksin huumoriga liiale ja sain peksa, viitab hoopis sellele, et Veerpaluga võidu ajada ei ole mõtet. Tervise tapmine on tema töö ja leiva allikas, minusugune amatöör ei peaks siin valdkonnas tembutama ja mägedes ringi kimama.
Anyway, Suure Munamäe otsas olev torn on renoveeritud, seal on lift ja all pood, kus lahked neiud hoiavad kogu aeg osa šampust külmkapis. Juba selle elamuse pärast tasus see 11km turnida. Ilm oli ka ilus. Talus kohapeal pakuti tublit puskarit, ehkki alguses veidi võõristati - äkki "panevad suure kella külge", et me siin ebaseaduslikku viinaäri ajame. A ei meie kisa tõst, hoopis toopi.
Dringi kirjeldus: 1 osa sambukot (38), teine osa puskarit (60), sisse üks kohviuba ujuma. Tuli otsa (legend räägib, et siis kohviuba röstib), lased veidi põleda, siis puhud leegi ära, kontrollid, et pits liiga kuum ei oleks ning laksti asi hinge alla. Märka uba mitte omale kurku tõmmata vaid püüa see hammaste vahele ja näri pealevõtukaks ära. Limpsi huuled ja ütle: "mõms".