poolakas ja uusmeremaalane

Vot sellised tüübid tulid eile külla diivanisurfi kaudu. Vaikne plika, vaikne poiss. Poisi suurim seltskondlikkus on erutushetked vanalinnas, kus ta võtab välja oma digifotoka ja teeb mingi pildi omale mälestuseks. Kindel märk, et talle siin meeldib. Ma siiamaani arvasin, et sellistest veebsaitidest tulevad mingid möllutajad ja guudpiipolid, aga näed ei tulnud. Ja siis ma sain aru, et tegelikult need oletatud inimesed lihtsalt lähevad ja möllutavad, mitte ei hakka enne regama kusagil ja valima ööbimist ja siis sättima ennast liikuma ette antud tempos. Nad ei oota looduselt peavarju, nad võtavad selle ise. Lihtsalt selline mõte tuli, ega ma meie ulualustele midagi ette ei heida. Reedeks lähevad nad Helsingisse... võib-olla ongi neile nii parem.

Eile avastasin järsku, et ma ei tunne vanalinnas praksselt ühtegi baaritöötajat kelle juurde saaks minna ja välja pakkuda, et ma joon tema puhvetis oma veini veidi ja chillin niisama. Miks küll mõtlesin, ma ju tean inimesi siit ja sealt. Ja siis taipasin, et mu imidz on muutunud. Ma ei sobi enam minema selle jutuga kuhugi. Vanasti läks see kuidagi teemasse, aga tänapäeval on tekkinud inimestel õigustatud ootus, et ma ikka ostan. Ja siis kui kotis on hea vein mida tahad juua ja õues eestilikult jahe, siis lõpebki nii, et asutad ennast kodu poole. Kodus aga on voodi ja internet ja vahel ka telekas niiet näiteks eilne vein on siiamaani avamata. Teine vein st, esimese ajal ei olnud veel jahe. Siinkohal palun ma ka vabandust nende kahe suurepärase baari ees, kus meile siiski lahkelt eile pakuti võimalust oma veini juua, aga mis me erinevatel põhjustel kasutamata jätsime ;)

Homme Juu Jääbile, autode peal (võib olla) on veel vabu kohti, uurige minult.

Vahel selgub, et ma ei ole eriti impulsiivne

Ma ei ole selline, et shahh ja lähen kuhugi. Et pööre ja kõik on teist moodi. Töökohti vahetan ma vaevalt paar korda aastas ja reeglina tean isegi üle nädala ette mis ma laias laastus edaspidi teen. See vist ei ole ikka päris vabadus. Näiteks kui ma siin hiljuti tahtsin auto osta, siis ma ei ostnud, kuna see müüdi nina eest maha ja nii ma leppisingi kokku, et ostan siis kui mõni uus silmapiirile tuleb. Pealegi olin ma tookord juba hääletamise kasuks otsustanud ja too päev oli otsene vajadus auto järele taandunud. Igatahes täna ma siis jälle ostan. Või homme hommikul vara.

Mis ma nädalavahetusel teen, seda ma ei tea veel. On see impulsiivsus? Ei... ilmselt lihtsalt otsustusvõimetus. Usun, et juu jääb vähemalt osaliselt.

Mäletan nüüd ka vanu asju...

...kuna mulle pandi lisaks veel samapalju mälu juurde. Tegelt muidugi arvutisse, oh oleks see pea upgrade nii lihtne. Muidugi on ka asju mida ei taha mäletada, kuid paraku on need mälestused nii kirkad reeglina, et nende unustamine näib võimatu. Samas ajaloost teame, et kõik ununeb lõpuks, kui kirja ei pane. Niisiis blogigem ainult meeldivat!

Jaak. Vot säärane mulk on olemas. Võrtsjärve põhjakaldal olevat metsaalust on ta majandanud juba 15 aastat. Teab seal iga viimast kui rohuliblet ja seda kus mis on. Joob kõike. Ei põle. Kord pakkus üks mees talle liitrise viina, kui ta oma pikad juuksed ja suure habeme maha ajab 30 minuti jooksul. No siis oli vaja kiiresti mõelda, oli selge, et ise nüsida ei jõua. Jaak pistis jooksu hoopis naabrianaise poole. See tegigi kõik siledaks. Tagasi jõudes näitas kihla vedaja kellale - Jaak oli 2 minutit hiljaks jäänud. Siiski läks hea mees auto juurde ja tõi pooliku lohutusauhinnaks. Kord jälle pakutud Jaagule 0.7ne viin kui ta hõõguva kivikamaka palja käega lõkkest välja toob. Jaak tegi maas käe külmaks ja võttis kivi pihku. No veidi kipitas, aga polnud hullu. Minge sinna, Jaak on ikka seal. Kuulake ise.

Pärnu veekeskus on lahe, aga seal on kaks ebameeldivat ajsa - soome hinnad ja soome inimesed. No tegelt olime ju meiegi seal ja saunas kõnetas mind veel üks eestlane, aga me osutusime piisaks veekekskuses. Pärnusse läksin häälega. Kummaline, et see nii lihtne veel tänapäeval on. Või ehk jälle on? Ei tea.

Nõva rand on minu arvates mandrieesti kauneim. Magasin seal ja und praksselt ei näinud. Lained rääkisid, et kõik on hästi. Sääski sisuliselt ei olnud.

Käisin maal ja siis peale seda käisin veel sõbra juures maal. Parandasime traktorit, kunn oli puru. Kunni me korda ei saanud, aga seeeest kruvisime külge isetehtud kultivaatori ja saime selle nii tööle, et lase aga olla. Arutasime, et mida teha kartulikorje masinaga ja leidsime, et ilmselt tuleks ikka maha müüa. Kaasa pandi meile ussitanud rediseid. Mitte väga ussitanud. Hoopis väga mahedad ja mürgitamata. Maal oli väga tore, ainult wifi oli mingil põhjusel tuksis. A võib-olla oli nii just parem.

Pirital mere vaatamisest saaks hea äri kokku panna. Korjaks mingit pappi nende autode käest kes seal passivad ning võiks müüa ka igast vajalikku nodi neile nagu pepsit või rummi või mõlemaid koos koos jääga. No vähemalt kohvi võiks olla. Jah, ma käisin seal. Võõra autoga millel olid tumendatud klaasid. Ja edaspidi eitan, et olen selles ihalevas reas parkinud :)

Jaanipäeva eelpäeval

Hommikul aknast välja vaadates kohe tundsin, et püha jaan on lähedal. Päikest ei kuskil, ilm jahedam kui eile. Rõõmsalt sibasin tööle jättes nimme vihmavarju koju - mina ei taha ilmataadile veevalamises takistusi teha, kui on ikka juured ja traditsioon, et jaani ajal peab sadama.

Mingil hetkel läksin juuksurisse soengut nõutama, et oleks millel märjaks saada lasta. Juuksuril oli eelmine klient alles ees, niiet pidin ligi poolteist minutit ootama, mis oli hea, kuna jõudsin rahulikult viimase numbri ajakirja Trend läbi lugeda. Seal oli lugu, et keegi Amanda Peet on tavaline kodukass, aga minu arvates oli ta täitsa pandav. Ilmselt maitse asi.

MSNis andis sõbranna mulle teada, et millalgi olevad Postimees seda blogi siin taas tsiteerinud, loomulikult enne küsimata. Ja et see nädal jälle tema ja mõne tuttava omi. Ma ei ole neid tsitaate näinud, aga sõbranna kokkuvõte sellest oli: "mina olen seal mingite joomise ja suicetamise asjadega ja sina ka.. teistel on natuke rikkam elu". Oeh... figures.

kena minekut

Tere suvi!

No algas siis algas, big deal. Soe oli juba enne, sooja tuleb ehk veelgi. Igatahes ma pikalt ei kirjuta, kuna sisuliselt on see blog suverezhiimil, mis eelab mitte pikka klõbistamist.

Puhkus!

See nädalavahetus võtsin puhkuse. Tahtsin puhata juba kolmapäeval, aga ikka läks rahmeldamiseks. Seekord olin otsustav ja hakkasin kohe reedel rannas käima ja niisama ringi astuma. Nädalavahetus Haapsalus oli nagu lapsepõlv - rannalebo kummipaadiga, aiarõdul einetamine, õhtul sisuliselt mittejoomine ja pea veidi segi. Vesi meres oli üle 20 kraadi.

Jaanipäevast saab nüüd otsustatult automatk lõunaeestis. Minnakse 2 autoga, neist ühe peal võib veel vabu kohti olla, aga ei pruugi. Meie ekipaazh on igatahes täis juba ette ;)

Shampinjonid hallitusjuustutäidisega on täitsa OK grillimisteema. Tänud leiutajale! Lähiajal hakkab iga grillialast vihjet kogu aeg vaja minema. Lisan siia isegi paar jumalikku õpetussõna algavaks perioodiks.

elu ei peagi lihtne olema

Ja ei ole ka. Samas kui mõistad seda, siis on võimalik enesega rahu teha millalgi. Eesmärk elus peab olema, aga kunagi ei tohi unustada, et oluline on protsess, tee selle eesmärgini, mitte kohale jõudmine. Minek ongi ju su elu, mitte elu ei hakka siis kui eesmärk käes. See ei tähenda hetkel, et peaks valima lihtsald eesmärke - võivad olla ka kauged ja kummalised. Kui juba targutamiseks läks, siis ka paar klisheed - "If there is will, there is a way", "kui sa ütled, et saad millegagi hakkama, või sa usud, et sa ei saa - igal juhul on sul õigus" ja mu isiklik lemmik "õilsad ei konkureeri".

Ok, pärisjuttu ka veidi. Eile tutvusin keskerakondlasega, kes oli täitsa nitshevoo. No oli homo ja võib-olla veidi lihtsustatud arusaamaga suhtekorraldusest, aga selle kõik võib vist tema nooruse ja lastetoa arvele panna. Muidu tore sell, hängis ühe Tallinna kalli hotelli restopoolel ja tõmbas jointi avalikult. Keegi ei teinud välja, ainult kelnerid olid veidi närvilised. Niiet inimesi on igal pool, isegi keskerakonnas. Chill.

Jaanipäeva plaanid on ikka veel lahtised, niipalju on teada, et Vilsandi jääb ära. Ilmselt üldse saarele ei lähe. Ilmselt ei jää ka Tallinna. Vaatame mis saab. Aega veel on.

Täna on bossi sünnipäev, seda ei juhtu iga päev, peaks ära hiilima.

Jaanipäev linnas

Kuna võib juhtuda, et tänavu üle jubekauaaja ma satun linnas olema suvisel pööripäeval, siis ega keegi ei tea kus loomapoes jaaniussikesi müüakse?

Bankett

Mis teeb peost peo. Infra on ju kõigil sama - lauad, seisvad inimesed, fotograafid, söögid, veini kallavad valges poisid, bänd, rutiku jne. Samas mõni pidu jääb pikaks meelde, mõni nagu ei olegi pidu, selline seistes söömine rohkem. Arvan, et asi on inimestes. Mõned panevad peo lendama, mõned aga tulidki sööma. Kunagi ühel korraldatud salongi avamisel ma lasin uksel kõigil külalistel laksu viina panna ja kurki hammustada. Kõigil. Tulemuseks oli pidu, millest väidetavalt räägivad mõned arhitektid (ja need teavad mis on pidu) siia maani.

Ühel seltskonnafotograafil eile oli tema ülikallis Canon Rabarockil vihma saanud ja ei võtnud pilti ette enam. Lõpuks ometi sai pildistatav visata fotograafile reeglina teistpidi liikuva klishee "forget the camera and just be yourself!". Kahjuks (või õnneks) oli tal ka teine kaamera kaasas :)

no worries

Lõunaks tuli siiski päike välja ja maitses ka küpsisetorti, kiites selle heaks. Turgudel müüakse asju mille kohta kunagi ei tea kust need pärit on. Ma pakun, et kolmandast maailmast. Näiteks meeste sokid 4 krooni paar. Tore ka kui külmkapist leiad normaalset veini. No tegelt toredam oleks kui ta on toatemperatuuril, aga külmkapist on nagu teiseks hea. Muud positiivset hetkel ei olegi, aga ma olen kindel, et ikka kunagi tuleb :)

TT ja teisiti

Loen eilselid sissekandeid ja jääb mulje nagu kõik oleks hästi, nagu mingi toiduklubi kirjasaatja. Tegelt ei ole ju. Ilm on sombune ning mina ka. Kui kell oleks rohkem, siis oleks millest kirjutada, kuid päev on alles alanud ja ainus sündmus oli see, et sõitsin ühe kolleegiga koos tööle samas trammis, aga ei märganud teda. Tegelt see ei ole isegi uudis, sest eelmine kord juhtus sama moodi ja samuti veel ühe teise kolleegiga ka. Niiet minu tähelepanematus on vana tõde, mitte tänane uudis. Screw You.

pannkoogid singiga

Ammu ei ole meil peres niimoodi köögis süüa tehtud, et küpsetatakse pannkooke ja siis on kogu pere laua taga ja veel mõned külalised ka ja siis ongi. Süüakse kõht täis, maitstakse veini ning siis lastakse mureliring ja lobisetakse suva teemadel. Justkui idülliline. Rohkem põldki midagi :)

Shampus ja lilled

Kui kellelgi on mingi oluline sündmus, siis on alati hea teda õnnitleda väikese shampaklaasi kõlksatusega ja miksmitte ka lillekimbuga. See millega ma harjuda ei suuda munitsipaalsüsteemis on eelkõige see, et selline õnnitlemine toimub kell 9 hommikul. Klõmm ja klõmm ma ütlen.

Nädalavahetusel oli Rabarock ja ma ei oska öelda mis mulle seal kõige rohkem meeldis. Kui ma laupäeval ärkasin ja mul olid jägermeistri prillid ja jägermeistri vanik kaelas ja mulle meenus, et ma jägermeistri pearätist loobusin... siis ma juba kahtlustasin veidi, et läksin eelmisel päeval nõks üle piiri selle meistriga. Laastamistöö tõelisest ulatusest sain aru siis, kui järgmisel hommikul suundusin omale esimest jägermeistrit ostma vastavasse jägermeistritelki ja neiu teatas kurvalt, et "Jägermeister on otsas". Sorry tõesti kõigile kes ilma jäid, ma lähen vahel veidi liiale.

Mesh oli hea, meenus praegu ühe bändi nimi sealt. Ja inimesed olid ka toredad. Järgmine aasta lähen ka.

tõlgid töös

Täna meil kohvikus käisid kolm soome vanameest jalgratastega. 2 neist olid ilmselt põhjasoomest ja ei tönganud eestishit. Aga üks... vat see oli polüglott. Nad läksid menüü juurde ja kõik aina pärisid ja üks vabalt tõlkis.

"Mitä tarkoitaa 'kartuli'?"
"No tämä pitäisi olla 'peruna'!" informeeris polüglott.
"Mita tarkoitaa 'ürdimaitseline'?"
"No se on 'kana'" ei jätnud sheff sõpru hätta.

Veidi reisi taas

Kui vara bussile istuda, siis saab kaugemale sõita. Me sõitsime jube kaugele ja saime seal sääski ja vihma ja vatti näha. Tundub, et kurdan? Oh ei! Tänapäeva inimene on juba kord selline, et naudib enesepiinamist. Käisime lätis kanuumatkal.

Ababababa jõgi on kitsas ja mõnus tegelt, ainus jama on see mis kõigi läti jõgedega, et seal on vastutuul. Samas, ega eesti muskli vastu ei saa, vähemalt tuuls mitte. Minu muskel ei virisenud kordagi ja sõudis paadi ninas jumalikult. Seda ka Venda jõel ja Tundmatul järvel.

Ma ei viici rohkem kirjutada, aga soovitan kõigile alati minna matkadele, mis ei ole liiga üleorganiseertud ja ei asu päris Harku järvel.

troops

you always have to listen both sides of story! ;)

(ps 30MB)

X-files

Oskaks ma unenägusid mõista? Mida nad püüavad mulle rääkida...? Oleks siis vähemalt meeles mis seal toimus :P Igatahes nägin palju kummalist und, kus ma tegin kõike mida ma tegelikult ei tee ja uskusin ja mõtlesin asju mida tegelikult ei mõtle. Hommikul olin lausa üllatunud, et huvitav keda ma unes kehastasin. Näiteks olin ma unes juba 10 aastat olnud ahelsuitsetaja ja tõmbasin Lucky Strike'i.

Aga X-filed hakkasid eile juba varem ja ei olnud nali. Nimelt ehitas keegi umbes 80datel ühe keelatud ehitise. Mitte suure, mitte halva, aga täiesti valesse kohta ja ilma mingi loata ega projektita. Alates selle ehitamisest on linn soovinud seda sealt maha võtta, kuid ei ole seda teinud. Uurisin miks. Nüüd te ei usu mind, aga nii oli. Ametnik: "see mees... ta lubas needuse peale panna sellele, kes seda puutub. Halva needuse". Okei... suundusin teise inimese juurde, keda hästi tunnen, et jagada huumorit. Minu sõnum ei jõudnud aga kohale - neiu (21, EBSi lõpetab): "Ma tean jah, et seal see keiss on, parem on selliste asjadega mitte jamada". Olin... pahv. Suundusin edasi, kuid enam ei naernud, rääkisin otsustajale (44, TTÜ kõrgharidus). "On jah, ma tean, jube jama. Ei ole vaja selliseid asju, ärme parem torgi. Las keegi teine tegeleb sellega, hetkel on needus küll viimane asi mida vaja on". Pakkusin, et võin igal hommikul 150 krooni eest needuse maha võtta kõigilt soovijailt. Minu nali teenis kulmukortsutuse. Õhtul veiniklaasi taga rääkisin loo sõbrannale, kes seletas mulle siis, et "Ei ole ju tõestatud, et needuseid ei ole olemas. Hüpnoos ju on olemas".

Esimest korda elus ma kaalun, et äkki tuleks kiriku võimu ikkagi hoopis tugevdada, riik ja kirik kokku viia, katoliikus välja kuulutada. Siis on vähemalt kontrolli all mida usutakse. Inimesed usuvad hetkel ju sajaga edasi, kuid kuna kirik ei ole tugev, siis usuvad lihtsalt mis pähe tuleb. Ausalt, ma ei ole juba mõnda aega nii shokeeritud olnud. Ebaseadusliku rajatise ehitajale - palju õnne! Oskad elada.