Tihedad nädalavahetused

Nagu iga aasta, peab hakkama nädalavahetusi varakult planeerima. Muidu ei saa rallit sõita. Esialge visand on siin, palun kommenteerige, et mis ma unustanud olen?

värske õhk, kõht, põhk

Meie söökla head ajad on möödas. Sain täna seal juba teist korda toitu, mis veel tunde hiljem kurgus keerleb. Tuleb hakata taas mujal söömas käima, aga hea, et tubli kohvik meid talvest üle aitas ning nüüd vabas õhus liikumist propageerib taas.

Sushi ei tulnud ka hästi välja nädalavahetusel. Proovisin riisi pesta ja keeta nii nagu õpetatud, aga vastik pudru tuli. Ei teagi mis valesti läks. Maitseainetega sai hiljem asja paremaks tjuunida, aga tuju oli juba läinud. Muidugi võis ka üldine füüsiline ja vaimne olukord ebaõnnes süüdi olla, kuna eelneval õhtul läks veidi rajuks.

Väide, et ma ei suuda Berliini maratoni ära joosta on küll praalimine. Phäh!

update - olen elus

No vahel jääb blogimine täiesti tagaplaanile, lihtsalt ei viitsi. Aga peab, muidu hakkab Mihkels siia kommentaare kirjutama, et see kõik oli ainult mul valimiste jaoks tehtud jne. Mine allkirjasta koalitsioonilepingut, kui saad! vastaksin.

Tegelt ei kirjuta (blogi, mitte koalepingut, ehkki seda ma ka ei kirjuta) ma sellepärast, et sigakiire on, kuna ma tahan kõik aasta tööd enne maikuud ära teha, et siis muretult indiiamaal tsillida. Niiet ka lähiajal ei ole siia eirilisi postitusi oodata. A kui ma välkast tagasi olen, siis on mul ees pikad ja igavad suvekuud kontoris (asendan igast inimesi) ja küll ma siis juba kirjutan teile Andineeme rannast (minu beach-office).

sünnipäevad on ikka vahvad

Ma päris täpselt ei teagi kuidas ma eile siis nii purju jäin, ainus mis ma kosta oskan, et alati läheb nii kui minu drinklistis mõni hea portvein on. Ma ei tunne seda jooki eriti ja seepärast doseerin reeglina peaaegu käpuli. Samas ka hea, kui alati on hommikul keda süüdistada - portvein tegi! Ainult amatöör näitaks näpuga enne porti hävitatud viru valgele või peale seda mekitud heale konjakile. Õnneks jõudsin nobedalt takso tellida ja lahkuda enne piinlike vahejuhtumite algust õhtukavas. Juht sõidutas mu kenasti kohta, kus padi ja paratsetamool mu tänase päeva tegid. Teised jorisevad vist siiamaani.

päk in piz

Zakopanes sõitsin lumelauaga, aga ei hüpanud.

Nüüd on tööd nii palju, et ei viici alustadagi - kuhi ei väheneks niikuinii, milleks üldse pingutada?

Päikesega õues on sitt isegi aeglaselt töötada.

Sellest see jutt siin.

Selg valge

Või no igatahes mitte käsi. Pidevalt hooplesin, et mul on nii vana auto, sinna ikka keegi sisse ei murra. Ja nüüd tulemus käes, täna öösel käidigi. 91. aastal toodetud Omega!!! WTF küll??? Alguses oli proovitud juhipoolse ukse lukku lahti keerata, aga kuna see võtmegagi vaevu õnnestub, siis polnud edu... ainult lukuauk on nüüd kordi suurem. Siis prooviti kõrvalistuja kohalt, aga see lukk ei ole juba aastajagu fungand. Ja siis oli sisse löödud aken, tagumine kolmnurk, pindalalt kõige väiksem autos, teoreetiliselt kõige raskem lüüa. Aga ära oli tehtud, tagaiste kilde täis! Uks oli ka avatud. Midagi kadunud ei olnud (vähemalt ei meenu küll). Pleieri kõrvaklapid tagaistmel, muid suvavidinaid autos jne... ei miskit.

Üks versioon on, et mu auto oli lihtsalt nii sitane nüüd lõpuks, et paistis silueti järgi mingi tutikas limusiin. Kui värdjas sisse istus, siis alles tundis ära eelmise sajandi hõngu ning põgenes. Mine võta kinni.

EDIT: Müüa 91. Omega, sõidab nigu miilenki, üks aken veidi puru, ühel tiival pisike mõlk (mille saab välja lüüa, aga millega kaasneb samas põnev legend), katuseluuk, suht uued (1a) genekas ja starter, mis on suurema mootori omad, ehk siis ka -25 juures käivitub JIIHAAA saatel. Pardakompuuter olemas. 10 sajale. 2,0 mootor. Originaalraadio. Hästi hoitud (loe: pestud harva), roostetki napib. Hinnaks võiks olla viisteist tonni. A kauple - kui hea mees oled ja raha tõesti ei ole, ehk lasen veidi alla. Ma lihtsalt ei kujuta ette, et normaalselt sõitev auto peaks palju vähem maksma. Igatahes alla kümne ei saa.