Bürootaim vajab stabiilseid tingimusi

Tund Sporditähega on tavaline poliitikasaade, paraku mingil põhjusel raadios, mis on mõeldud mõtlevale inimesele. Muid stiilivigu seal eriti ei ole. Eilne saade rääkis meie hariduse sitast seisust, mis ei võimalda lastel treenida enam 9h päevas nagu vanasti, vaid sunnib piirduma vähemaga, mis paraku ei võimalda elus tulemusi saavutada. Väikestele lastele piisaks ehk viiest tunnistki, kaks enne kooli ja kolm peale, aga ka seda on raske saavutada. Eesti üks lubavamaid iluvõimlejaid näiteks treenib parematelgi päevadel vaid kolm tundi päevas, ehkki on vanuses, kus muud teha ei tohikski - 16!!! Õnneks vist olukord paraneb, kuna siiani oli tal veel Inglise keel kaela peal, aga nüüd, kokkuleppel vanematega... Vahel peab selliseid saateid kuulama, et teada kui ilus sind ümbritsev elu siiski on.

Maselinnapea Taavi Aas räuskab, et nemad ei parselda Vabaduse Platsi maha. Linnapea on vandunud, et ta ei valeta, aga tõde mida sa tema suust kuuled ei ole alati see tõde mis sa arvad. Olen kuulanud teda raadiost ja jälginud artiklitest ning mitte kuskil ei ütle ta otse, et loodavas platsi haldavas ühisettevõttes on välistatud, et Leedo gäng enamuse saab. Ta raiub ainult lauseid a) Ref valetab b) kinnisvara jääb linna omandisse. Viimases intekas hakkas saatejuht juba taktitunnet kaotama, kui ikka veel lõppu küsis, et kas on TÄIESTI kindel, lepinguga tagatud, et nii ei lähe. Vastas, et selles lepingus, meie ühiste kavatsuste protokollis, on nii kirjas. Black Ajah!