My life as it goes
I really feel sometimes that I need to write something. Then sometimes I dont, because I dont have anything to say, but I write anyway. Please forgive me.
blogs of friends I read
Just blogs I read
Sooline võrdõiguslikkus läbi naiste silmade
Ilgelt masendav camp
Previous Posts
- Mitte keegi, mitte keegi! Kuidas? Mis toimub?
- Käisin mõttes valimas
- Miks nad selle Anna Nii Kole Smissi palsameerivad???
- Kuna päikest pole tõmmasin kardina kõrgemale
- Kust lollid oma info võtavad?
- noortele oma telekanal kunagi taas
- Kodanikukohus
- Unustus
- šokolaadihomod
- segane, aga hea jutt, 500 väärt
neljapäev, veebruar 22, 2007
<< Home