Mäletan nüüd ka vanu asju...

...kuna mulle pandi lisaks veel samapalju mälu juurde. Tegelt muidugi arvutisse, oh oleks see pea upgrade nii lihtne. Muidugi on ka asju mida ei taha mäletada, kuid paraku on need mälestused nii kirkad reeglina, et nende unustamine näib võimatu. Samas ajaloost teame, et kõik ununeb lõpuks, kui kirja ei pane. Niisiis blogigem ainult meeldivat!

Jaak. Vot säärane mulk on olemas. Võrtsjärve põhjakaldal olevat metsaalust on ta majandanud juba 15 aastat. Teab seal iga viimast kui rohuliblet ja seda kus mis on. Joob kõike. Ei põle. Kord pakkus üks mees talle liitrise viina, kui ta oma pikad juuksed ja suure habeme maha ajab 30 minuti jooksul. No siis oli vaja kiiresti mõelda, oli selge, et ise nüsida ei jõua. Jaak pistis jooksu hoopis naabrianaise poole. See tegigi kõik siledaks. Tagasi jõudes näitas kihla vedaja kellale - Jaak oli 2 minutit hiljaks jäänud. Siiski läks hea mees auto juurde ja tõi pooliku lohutusauhinnaks. Kord jälle pakutud Jaagule 0.7ne viin kui ta hõõguva kivikamaka palja käega lõkkest välja toob. Jaak tegi maas käe külmaks ja võttis kivi pihku. No veidi kipitas, aga polnud hullu. Minge sinna, Jaak on ikka seal. Kuulake ise.

Pärnu veekeskus on lahe, aga seal on kaks ebameeldivat ajsa - soome hinnad ja soome inimesed. No tegelt olime ju meiegi seal ja saunas kõnetas mind veel üks eestlane, aga me osutusime piisaks veekekskuses. Pärnusse läksin häälega. Kummaline, et see nii lihtne veel tänapäeval on. Või ehk jälle on? Ei tea.

Nõva rand on minu arvates mandrieesti kauneim. Magasin seal ja und praksselt ei näinud. Lained rääkisid, et kõik on hästi. Sääski sisuliselt ei olnud.

Käisin maal ja siis peale seda käisin veel sõbra juures maal. Parandasime traktorit, kunn oli puru. Kunni me korda ei saanud, aga seeeest kruvisime külge isetehtud kultivaatori ja saime selle nii tööle, et lase aga olla. Arutasime, et mida teha kartulikorje masinaga ja leidsime, et ilmselt tuleks ikka maha müüa. Kaasa pandi meile ussitanud rediseid. Mitte väga ussitanud. Hoopis väga mahedad ja mürgitamata. Maal oli väga tore, ainult wifi oli mingil põhjusel tuksis. A võib-olla oli nii just parem.

Pirital mere vaatamisest saaks hea äri kokku panna. Korjaks mingit pappi nende autode käest kes seal passivad ning võiks müüa ka igast vajalikku nodi neile nagu pepsit või rummi või mõlemaid koos koos jääga. No vähemalt kohvi võiks olla. Jah, ma käisin seal. Võõra autoga millel olid tumendatud klaasid. Ja edaspidi eitan, et olen selles ihalevas reas parkinud :)