3 köögikeskset sündmust

No et mis vahepeal old on. Ah ei midagi. Nädalavahetusel oli jube napsuisu ja mõtlesin, et tuleb suur pidutsemise periood. A tühjagi. Mõned sõbrad tulid mu kööki külla ja mekkisime veidi veini jne ning siis lõi mul bioloogiline kell sisse ja jäin lihtsalt magama diivanile. Kohe kui mitu nädalavahetust püherdamist vahele jääb, siis ei saa organism enam aru, et reede on. Laupäeval ka mind peole ei lubatud, kuna ma ei olnud kunagi nooruses ennast ära registreerinud kus vaja. Lahe lahe jah, las käivad seal siis inimesed, kes oma elu pikalt ette planeerivad ja kalendris registreerivad. Kõige nõmedam veel, et oli lahe pidu olnud. Dämit ma ütlen! ;)

Köögiga seondub veel see, et kuidas süüa. Kätte sattus veregrupidieedi raamat, kus oli öeldud, et eestlased ei tohi liha süüa. Ajas veidi närvi küll. Samas positiivse poole pealt on seal kirjas, et eestlane peaks sööma peamiselt kala ja taimi, aga MINGIL JUHUL EI TOHI SUHU PANNA HEERINGAT JA OLIIVE! Ära sured! Võib-olla on ikka tark raamat? :P

Kolmas sündmus minu köögis toimus eile, u 10 sekundit peale minu ruumist lahkumist. Õunamahl plahvatas. Jube jumakas käis, seinad rappusid, ma alguses arvasin, et keegi on midagi suurt aknast sisse visanud. Keegi tugev, kuna me elame viiendal. Pilt köögis oli kurb. Paksust klaasist tumeroheline veinipudel oli plahvatanud killuklibuks, mis segunenuna seesolnud mahlaga (siidriga?) oli kleepunud üle seinte. Killud olid purustanud lambis mõlemad pirnid, presskannu ja kriipinud veidi telekat. Peeneid kilde oli leida köögi kõigis osades. Järgmistel üliedukatel õuna-aastatel soovitan kõigile terasest punsud osta. Oleks ma mõni sekund kauem köögis olnud, oleksid ilmselt nii mõnedki armid kaunistanud meest.