Poohui

Ma ei ole vahepeal kirjutanud, kuna alul ei old aega ja siis ei old tuju enam, kui läppar ära varastati. Nüüd te ei saagi teada kuidas mul shotimaal läks, ei kuule kuidas on Buchannon Streetil shopata ja mille sisse on mähitud Ben Lomon. A no poohui... homme peaks eesti õhk mulle ütlema, et kas nad plekivad mu masina kinni või jah ja kui plekivad, siis millal. Siis hakkan paremini blogima.

Maailm on veider ja aina veidramaks läheb. Siiski soovin kõigile palju õnne ja püüan ise ka hakkama saada. Hetkel otsin sisuliselt tööd ja olen tagasi lükanud kõik mis vähegi mõistlik on tundunud. Ainult veider ja võimas on vastuvõetav pragusel segasel ajal. Saate aru, meil on kiire ju, kui maailma lõpp peaks tulema. Ja samas kui ka ei tule, siis lõputu chillimise vastu ei ole mul ju ka midagi. Oh jah... eks ma veidi unistan vist :)