Eetiline tippsport suri siis kui surid Olümpiamängud Kreekas. Seal oli nii, et kui saadi teada, et keegi on saanud raha selle eest, et ennast kehaliselt arendab, siis kõrvaldati ta võistlustelt. Omavahel võistlesid inimesed. Ei maksa valesti mõista - ma ei poolda ka eetilist sporti, sest "õilsad ei konkureeri", lihtsalt toona ei olnud asi nii jäle freakshow ja rahast innustatud petuskeemide süsteem, mis näitab noortele, et söö salaja tabletti, saad rikkaks.
Väga palju aastaid on inimesed rääkinud, et ma olen sportlaste vastu õel ja minu nägemus staadionil kimavatest jalgadega voolujoonelistest rümpadest on haige ja et tegelikult on kõik teisiti ja sport on ikka kuidagi inimestele mõeldud. Aga mind ei ole ümber veendud. Ma ikka näen vaimusilmas kuidas noored söövad enne seksi beebipille, mille pakendil on öeldud täpselt millise spordiala sportlane sünnib, millised kehaosad taandarendatakse ja kui palju keskmiselt tippfriigid sel alal teenivad.
Nüüd on
Delfis lugu mis sisuliselt (eriti lõpust kolm lõiku) nõustub, et olen visionäär, futuroloog ja prohvet.
Sildid: aff, delfi, maailm, Mihkels, sporditäht, tsiuh-viuh