karmi hindamissüsteemi kaitseks Eesti koolides

The schools now… It's all about self-esteem in schools. Build the kids' self-esteem, make them feel good about themselves. If everybody grows up with high self-esteem, who's gonna dance in our strip clubs? What's gonna happen to our porno industry? These women don't just grown on trees. It takes lots of drunk daddies missing a lot of dance recitals before you decide to go blow a goat on the internet for fifty bucks. And if that disappears, where does that leave me on a Friday night with my new high speed connection?

Kogu lugu on hea, ilmselt olen muutumas räpiaustajaks. Muidugi, ilma muusikata palun.

Väga hea on ka mõte kodutute kohta seal:
This homeless guy asked me for some money the other day. And I was gonna give it to him but then I thought you're just gonna use it on drugs or alcohol. And then I thought, that's what I'm gonna use it on.

Kiire mõte

Ingmar Muusikus kirjutas ekspressis nunnu loo huntide kaitseks. Eriti meeldis mulle selle lõpp, kust koorub mõte, et kui hundid sööks ära Mark Soosaare, siis oleks see hea lahendus, kuna hundid on siis söönud ja lambad terved. Nõustun kahel käel.

Alatu change of plans

Kogu aeg oli jutt, et tulevad talvepäevad Otepääl, Piiril. Normaalne üritus, et märksõnad Absolut ja Mälutreening. Ja nüüd täna järsku hakati rääkima, et see on suusaüritus. Nüüd kui ma olen juba luband minna!!! Keegi ei saa sundida mind omast vabast ajast spordiga tegelema! Kamoon!

Ah, küll ma hakkama saan. Samas piirkonnas on veel talvepäevi ja seiklemata seikluseid :D

Punaveiniõhtujärgseid ideid.

Vahel ei ole blogisse midagi kirjutada, vahel on, aga ei taha. Mõnus on veidi pausi pidada mitte igat mõtet kohe seinale kritseldada. A vahel on nii, et lihtsalt ei saa vaiki olla. Tuleb mõte mida tahaks jagada. Eile näiteks leidsin IMDBst näitleja, kellest tahtsin kirjutada siin, aga see blog siin ei avanenud ja siis viskasin lihtsal lingi gea blogi kommentaaridesse.

A täna jälle. Just praegu reklaamiti raadios killerninjade lemmiktoiduainet - Leiburi viilutatud isa sai. Head isu.

Vara veel.

fuiöööööääääkkkböääääää

Kanal 2 on allakäiguga alustanud. Seal on sari Fear Factor. Üks neeger sööb hetkel sea emakaid... ja hoo.. nüüd oksendas ta need välja. Ja nad tahavad seksi teleekraanil keelata!!! Kell on 20:30!!! AAARRGHH!!! Pornokomisjon APPIIIII!!!! (hetkel oksendab juba järgmine olles söönud vaid pool sea emakat kohustuslikust viiest).

hiljem:
Sellele järgnenud saksa pornofilm kuumad tibid oli pea sama sitt. Mis on saanud esmaspäevasest kanal2päevast??? Kas nad vallandasid programmijuhi ja palkasid ahvi??? Varum??? Hilfe, hilfe!!!

... täna sööme kommi, homme sööme kommi... primaadid!

Kohtumine tundmatuga on täitsa hea film, mis läheb ajalukku. Täitsa inside, kuid ikkagi nummi. Eriti just inimestele kes kunagi telemajaga ja saadete tegemisega kokku on puutunud, kuid samuti inimestele, kellel Mati Talvik vähegi meeles on. Selle filmi tegijate terviseks tellin omale ka reedel kusagil paar Tiidust. Topelt.

Telekast tuleb komöödia neegritest. Mitte midagi ei saa aru. A kena lause oli, mille üks afroameeriklane kaugusse vaadates ütles: "Igal hommikul ütlen 100 korda sõna "neeger". Hoiab hambad valged."

Nagu vari

Eile siis oli see päev, kui ma olin kohe hommikul juba teist päeva uue krediitkaardi omanik. Eelmisel päeval sain kaardi ja astusin rahamasina juurde ja võtsin välja 150 krooni (teenustasu:33,75EEK) 1500 asemel. Siis võtsin lisaks 1350(t:63,75) ja siis kohe ka meenus, et tegelt tahtsin võtta juba alghusest peale 2500 ja kiskusin veel tonni (t:55). Ja nüüd eile siis esimese asjana kell 8:14 hommikul unustasin kaardi peale 500 (t:42,50) krooni välja võtmist masinasse (uus kaart 100EEK). Kokku siis 24h jooksul kinkisin pangale omaenda lollusest ja hajameelsusest 295 krooni.

Mul oli nii häbi, et tahtsin maa alla vajuda enda ees. Peeglisse ei vaadanud. Tõmbasin kätte nähtamatuks tegevad kindad ja suundusin linna, lihtsalt et jalutada. Jalad viisid mu ise Hunti, et üks majavein omale lubada. Teel kohtasin vastu tulemas kõiki tuttavaid peaaegu - ühte progejat, ajakirjanikku, mitmeid tuttavaid tsikke jne. Üks poliitik jõllitas mind SilkHousi aknast. Keegi aimanud mu viibimist seal. Varjuna libisesin läbi vanalinna ja keegi ei näinud mind. Nii mulle just meeldiski, kuna lihtsalt ei olnud mingit seltskonnavajadust enam selleks kellaajaks. Nõidus kadus kui suu avasin, et rääkida. Olin juba 5 minsa hundis leti ääres passinud, kui meenus, et olen ju nähatamatu ja nad ei saagi mind ju teenindada, kui ma neid ei kõneta.

Vein aitas mul ennast paremini tunda ja teine vein Kukus oli juba seltskonnas. Praegu eilsele tagasi mõeldes meenus üks film, kus oli neegripoiss, kes oskas muutuda nähtamatuks. Paraku õnnestus see tal ainult siis, kui keegi ei vaadanud. Tal pidid omal ka silmad kinni olema. Kui keegi tundis huvi, et kuidas ta siis teab, et ta nähtamatu on, siis vastas ta, et: "believe me, if you turn to invisibe, you just know it". Nüüd ma tean mis ta silmas pidas.

Televiisorid bussis

Nad võiks olla selleks, et pakkuda meelelahutust, kuid tegelikkuses nad on selleks, et inimesed teel Tartust Tallinnasse rahus magada ei saaks. Filme seal ei näidatud, ainult räiget beebivägivalda Disney korporatsiooni poolt. Lugu rääkis sellest kuidas kanaarilind kohe peale munast koorumist hakkab kassi tapma. Kass jääb küll lõpuks ellu, kuid mis elu see on. Teda taotakse laiaks, viilutatakse pikku- ja põikipidi, venitatakse, puuakse, topitakse väikestesse anumatesse ja loomulikult lastakse iga natukese aja tagant õhku. Mina ei näinud reisijate seas ühtegi last, niiet vägivald on OK, aga kas just Disney meeste poolt joonistatuna? Eelistaksin mingit verist jaapani multikat.

Esmaspäevadeks omale palju tööd planeerida ei ole hea. Teen seda juba teist esmaspäeva järjest. Millal ma küll õpin!? Proovin järgmise nädala alguse tühja planeerida, vaatame kas õnnestub.

Tartus taas

Tegelt ei ole Tartu nii hull midagi. Täitsa kobe kant, lihtsalt teistsugune. Aeg on aeglasem ja aega on. Taksod on kallimad, aga odavamad - km on 7, aga min tasu on 30, pole veel üle selle saanud. Puhvetid on ruumikad, kuid samas kodused. Eile Zavodis mäletas ettekandja mind just nii palju, et vabandas, et ta ei mäleta mis veini ma joon. Minu jaoks oli üllatus, et ta üldse mäletas. Samas - no ega tema eelmine kord purjus ei olnud.

Lahe kaardimäng on 575. See on nagu 1000, aga rohkem kui 575 lihtsalt ei viici mängida, kuna on parematki teha reede õhtul.

Sushi kõlbaba süüa?

Olen eluaeg arvanud, et ma tean mis sushi on. See on jäle must vetikas mis on keeratud rulli ümber külma ja poolkõva riisi, imal ja libe. Kusagil on tükk soolakala ka, kõhuääre tükk, et on veel see hallikas riba ka küljes. Yuck!

Täna kuulsin, et kusagil Eestis on keegi jaapani sushimeister, kes tarnib nodi sulle koju ja et maitseb hea ja ON ILMA VETIKATETA. Huvitav kas tõesti kõlbab süüa? Uurin edasi.

1 jäi vahele...

... ehk siis eelmist FHMi ma ei lugenud. A nüüd see viimane on ikka korralik. Ei mäletanudki kui hea ajakirjaga on tegu. Huvitav kuidas tööl selgeks teha, et peaks selle meedia tellima käesolevaks aastaks.

Igapäevaelu

Esmaspäeval olin mina tiba tindine, teisipäeval vile vahe veidi vindine. On kolmapäeva hommik, kas elu jätkub nagu laulusalmis? (kolmapäeval koodid vaevuvaevu kandsid mind, neljapäeval nospel nässus aga rõemus rind, reedel võtsin...) No ei tea. Igatahes andes jooksvat puhvetiteülevaadet tuleb tõdeda, et Stereo ei olnudki nii kehv kui arvasin. Inimesed ei olnud libedad, ettekandjad olid kenakesed, toit oli maitsev, hinnad isegi mõistlikud. Arenemisruumi oli ehk ainult sisekujunduses - nad võiks midagi selle valge värviga ette võtta. Lasteaiast meenuv piima-klimbisupp on selle sisekujunduse võtmesõna. Vastavalt toidult kooritud nahaga on kogu pehmesisustus üle tõmmatud. Tegelt on see muidugi lateks, mis iseenesest väga praktiline puhastada, kuid millel istudes tekib perse all kasvuhoone efekt ja kintsudel hakkab higi pärlendama. A käige ise ka ära ja tsekkige auti.

Lunge 8 oli endiselt mõnus ja muhe, ehkki ma ei kiida heaks 50 kroonist õllehinda. Kõlab nagu norimine. Isegi välismaalased arvasid nii. Nädalavahetusel on mul võimalus üle vaadata ehk ingliklubi, aga kas nii ka läheb saame näha.

Head reisi Moonika! :*

First Class My Ass

Tartu rongi istudes vaatasin, et hoo! Küll on odav menüü! Tegelt oli ilgelt kallis. Sest KÕIK seal pakutav oli ikka eriti sitt. No ma olen igast urkaid näinud, aga Edelaraudtee I klassi pakutav toit ikka on tohletanud gulinaaria musternäidis. Pangu siis hinda juurde ja pakkugu midagi viisakalt. Ei pea ju olema salat 10 krooni.

Peldik on rongi teises otsas. Jälle arenemisruumi.

Aasta läheb vähehaaval käima

Juba on lõuna, kuid alles nüüd on väike vaba hetk, et kirjutada paar rida blogi. See saab tähendada vaid üht - elu käib. Eile oli ära ka teisepäevapohmakas ja nüüd võib rahus edasi minna.

Selle nädala suuremad sündmused on ilmselt kool ja... no rohkem ei olegi tulemas. Muu kõik on arginodi, nõupidamised ja muu pläma. Muidugi hakkab samal ajal ka sünnipäevade sessioon, mis on kainurile ilge nuhtlus aga no pole midagi teha. Ja ega ma vist nii väga veendunud kainur ka enam ei ole kui siin päevad aina läevad. Niiet palju õnne kats! :)

Oh elu...

Kui S reedel ütles, et kolmandal hakkame kell 8:30 hakkame jooma, siis ma arvasin, et argilõõp ja sellist asja ju ei saa olla. Tegelt ma isegi ei mõelnud selle lause peale enne, kui 8:25 täna, kui ma astusin ruumi, kus laudadel oli head paremat shampust virnade viisi ja asuti välja kallama. Siiski piirdusin vaid ühe pokaaliga.

Eile oli toredate filmide päev. St nende toredus oli veidi twisted, nagu meie organismidki. Vaatasime veidi (niipalju kui suutsime) igast filmist. Surmavatest kaitsevahenditest ja maailma erinevate toredate inimeste koostööprojektist, rohelisse ainesse kukkunud spordisaali koristajast jne. Perversset nukufilmi nägin juba mingit sajandat korda ja ikka oli veel hea :)

hommik

"nobody likes to kiss ass" ütles eesel Shrekis.

Kõik lõppes hästi.