Digital Fortress, here I come.

Kujutage ette, et Londoni kesklinna eksklusiivses klubis võtab blond bimbo James Bondi rahakoti oma kätte ja hakkab seal kelmika naeratusega sobrama. Ja siis: "Whoa! Sul on licence to kill vä??? lahe! Võib ma laenan! Oh please, please, please... mu hamster on nii naughty viimasel ajal noh." Bond gentelmanina muidugi vastaks, et "oh no hea küll kullake-tupsulind, hurt it minu poolt, hurt it bad. Ja too homme tagasi, ma pean nädalavahetusel paar FSB agenti maha võtma." Blond ilmselt vääksuks, et "Oi, mul oleks ikka pühapäevani vaja, see ülevalt mutt muudkui prõmmib vastu lage nädalavahetusel, üldse ei saa mussi kuulata" jne, aga James vast ikka jääks endale kindlaks - töö ennekõike, siis alles naabrid. "Ehk kutsud mind omale külla laupäeval darling, mmm?"

Selline lugu on mul juhuks, kui keegi jälle tahab mu kaarti laenata ja mitte üldse lühikeseks ajaks. Mitte et ma kade oleks, aga kõigel on ju piir ka, eks :)

Dan Brown on selline kirjanik, kes ikka veidi oskab kirjutada, see da vinchy kood on tal suht nitshekalt välja kukkunud. A see on tal juba ka kolmas katsetus kirjutada täpselt sama raamatut. Praeguseks olen lugenud läbi veel tema pettusepunkti ja inglid ja deemonid ja kogu asja ülesehitus, karakterid, dünaamika on igas raamatus täpselt sama. Ma loen ta viimase raamatu ka läbi kui leian kusagilt ja siis langetan lõpliku järelduse, aga siin on minuarust tegemist rahvusvahelise vandenõuga - mees on ühe korraga kirjutanud 4 raamatut! :)

Lugesin raamatuid inglise keeles, kuna need olid nii täpselt poole odavamad. Eesti keeles oli inglidjadeemonid 219 eeku, inglise keeles 110. Sama raha eest rohkem. Ja ei ole haiget tõlget, mida vahel esineb. Kui kellelgi on see raamat, siis viimasel lehel on seal nali "Neutrinos have mass? I didn't even know they were Catholic!", kuidas see Eesti keelde tõlgitud on?