jälle valmis

Nädal tehtud ja võib metsa uue kuuse järgi minna... või noh niisama linna lakkuma. Homme, rahvusvahelisel naljapäeval, on tulemas kokku kolm sünnipäeva ja kerge ei saa see muidugi olema.

Hommikul käisin polikliinikus, kus mind löödi kummihaamriga, sorgiti veenis ning mõõdeti igast masinatega. Tundub, et olen olnud senises elus õigel teel enda eest hoolitsemisega. Korrapärane desinfitseerimine ja No Sports. Kui ma rääkisin kuidas ma oma allergiast jagu sain, siis doktoriproua vaatas mind nagu segast. Anyway, kui nüüd midagi kehvemaks peaks minema, siis on tööandja süüdi! Ja ma ei ole enam selfemploid! Muahahahaaaaa!!!

Juuksuriaeg läheneb. Juba veidi alla kahe nädala. Vinge, vinge.

tirriteerimine

Hea trikk on täna öösel kell 2:55 takso tellida ja kui siis 10 minsa pärast tuleb, siis kohe juhile lõuga! Kussa raisk olid, vaata mis kell on, ma juba enne kolme tellisin ja olen kogu selle aja õues oodand!!!

Ärge võtke palun tõsiselt :)

Mind ei pea tõsiselt võtma siin blogis, kuna ma kirjutan mis veri näpuotsa toob, suvaliselt, anonüümselt ja tihti meelega "valesti", ehk siis asju millega ma ise ka nõus ei ole. Lihtsalt, et intrigeerida ja tirriteerida. Või et siis omale nalja saada, kui keegi närvi läheb. Vahel läheb sellega valesti ja keegi vale inimene hoopis solvub hinges, mitte see kellele mu vihje sihitud oli. Selle süü on see, et inimesed seostavad seda blogi minu isikuga, mitte ei võta seda kui suva lehte internetis. Ma kirjutan siin anonüümselt just seepärast, et olla anonüümne, ka neile, kes teavad kes ma olen. Tegelt ma arvan, et enamus lugejaid teavad. Niiet kui loete siit midagi mis teile ei meeldi, siis enne solvumist a) mõelge, et äkki on tegu naljaga; b) püüdke panna asi konteksti ja meenutage, kas on loogiline, et ma midagi sellist räägin ja c) üritage positiivselt sisse eldada - püüdke väljuda oma rollist ja suhtuda ükskõik kui jaburasse väitesse jaatavalt ja arendada mõttelendu sellel suunal.

Pidage seda siis meeles, kui ma taas kirjutan, et katoliku kirik peaks Eestis võimu võtma või kirjaoskus tuleks kaotada kui oht kultuurile või et jääb mulje, et ma ei tea mis bänd on Haydamaki või et pedede vandenõu tuleb peatada või et Ansip on hea mees. Aga ikka alati tuleb mõelda enne, eks. Mõned asjad on ikka väga true! I-pod Nano on mul tegelt ka olemas! :)

Ma arvasin kunagi, et ma ei kirjuta iial seda disklaimerit, aga nüüd hetkel oli selline tuju ja kirjutasin. Ja te ei teagi nüüd, kas ma mõtlen seda tõsiselt või mitte ;)

Reedene post.

Isegi dull boy kirjutas täna, see oli märk! Järgnen oma saatusele.

Nädal on olnud tihe, oleks selliseid vähem. Laisklemine on inimese loomulik olek, aga kui igast tähtajad silme ees ripuvad siis ajab ikka närvi küll. Tänu tööle lasin täna näiteks hirveprae kõrbema, mille omale lõunaks tegin. Viskasin ahju ja lasin madalatel tempidel 3h ja siis mõtlesin viimased 15-20 minsa 200ga lasta. A läks tund, kuna tegin tööd. Põhi oli küpsis. Säilinud oli just nii palju jumalikku liha, et sain maitse suhu ja teada millest ma ilma jäin. Fak wörk!

Eile rääkis Jürgen Rooste KUKU raadios oma uuest üllitisest (raamat+cd) ja ütles seal huvitava mõtte, mis siinkohal tasub ära mainida. Nimelt, et suurima hoobi meie kultuuri arengule on andnud lugemis- ja kirjaoskus, kuna oma ja/või kvaliteetse info saamise asemel loeb pööbel saasta ja see kultiveerib olukorda, Barbara Cartland on üks eestis loetumaid kirjanikke. Mulle hakkas idee meeldima. Lugemine peaks olema kättesaadav, aga mitte pealesunnitud. Lugemine peaks olema ainult neile, kes ihkavad infot, teadmisi, kultuuri. Nad peaks ise vaeva nägema, et see nendeni jõuaks. Kujutage ette, palju siis Kesknädalal lugejaid oleks? Räägin moslemijuttu jah? :P

TP ja VSV

Kõik kuram on kuhjunud. Nii ei saa rallit sõita. Õnneks on mul ravim kiirete aegade vastu, mis on kokku võetav ühe mu sõbra kunagise mainitud mõtteteraga: "Porbleemidel on kalduvus laheneda, kui sa nendega ei tegele". Seega selle asemel et nüüd kohe hulluda ma hoopis helistan oma juuksurile ja uurin millal tal vaba aeg on.

Nädalavahetusel olin Tartus mingil peol kus oli mingi bänd mida vedas pasunapoiss Sergei. Nimi kõlas nagu midagi aida ja magnetohvoniga seoses. Etno rida. Pärast oli pänd püffel. Sergei pidi suvel mingil festaril esinema Tallinnas, aga see võis tal selline absindijutt ka olla seal Sakala keldris.

No palju õnne!

Juudi ajalooline kangel- ja kuninganna Esther ei olnud eriti rahul vesiir Hamani soovitusega kuningale tappa maha kõik juudid vanas Pärsias. Kasutades oma võimu oma mehe üle korraldas ta asjad hoopis vastupidi ning Haman, tema naine ja kümme last poodi pidulikult üles. Juudi rahvas peab seda suht suureks kangelasteoks ja tähistab selle auks märtsi alguses püha nimega Purim.

1910 aastal Kopenhaagenis arvas juudi päritolu kommunist Clara Zetkina, et oleks tore püha laiendada ja just see päev valida tähistamaks tugevaid naisi, kes mõjutavad suurt poliitikat. Naistepäev loodi Aleksandra Kollontai, esimese naisvabamüürlase ja suure (seks)revolutsionääri auks.

Palju õnne! Rahvusvaheline naistepäev on tänini täies õies!

Dekadents

Muhu ainsas säilinud mõisas oli tore nädalavahetusel. Kohtasin neiut, kelle kehakaalu rikkus esmalt kurk (kui toiduaine) ja alles hiljem jäi ta rasedaks (st mitte sel nädalavahetusel). Vestlesin mehega, kellel oli roosa maika. Oli ka palju teisi meeldejäävaid tüüpe. Toit Tallinnas ei maitse ilmselt veel nädalaid, kuna mõisakokk teadis mis tegi. Isegi kaasaantud taignast küpsised on juba otsas ja elavad vaid mälestustes. Meenus koht filmist "Teised" kus mõisa ümber oli udu ja aeg seisis, lahkuda nagu ei saanud. Ma unustasin isegi poliitikasaadet kuulata - seda ei ole ammu juhtunud pühapäeviti.

A lõpuks sõitsin läbi veel seniproovimata jäärajad Saaremaalt Hiiumaale ja sealt Haapsallu. Praguseks on ilmselt ka Saaremaalt mandrile tee avatud, kuid pühaba ma ilmselt mingil hetkel võisin väita, et olen oma autoga seilanud kõigil meredel siinkandis.

Kirjutan vähem jälle. Ilmselt kuna on tegemist... või siis mõtlemist... või mõlemat.