Ärge võtke palun tõsiselt :)

Mind ei pea tõsiselt võtma siin blogis, kuna ma kirjutan mis veri näpuotsa toob, suvaliselt, anonüümselt ja tihti meelega "valesti", ehk siis asju millega ma ise ka nõus ei ole. Lihtsalt, et intrigeerida ja tirriteerida. Või et siis omale nalja saada, kui keegi närvi läheb. Vahel läheb sellega valesti ja keegi vale inimene hoopis solvub hinges, mitte see kellele mu vihje sihitud oli. Selle süü on see, et inimesed seostavad seda blogi minu isikuga, mitte ei võta seda kui suva lehte internetis. Ma kirjutan siin anonüümselt just seepärast, et olla anonüümne, ka neile, kes teavad kes ma olen. Tegelt ma arvan, et enamus lugejaid teavad. Niiet kui loete siit midagi mis teile ei meeldi, siis enne solvumist a) mõelge, et äkki on tegu naljaga; b) püüdke panna asi konteksti ja meenutage, kas on loogiline, et ma midagi sellist räägin ja c) üritage positiivselt sisse eldada - püüdke väljuda oma rollist ja suhtuda ükskõik kui jaburasse väitesse jaatavalt ja arendada mõttelendu sellel suunal.

Pidage seda siis meeles, kui ma taas kirjutan, et katoliku kirik peaks Eestis võimu võtma või kirjaoskus tuleks kaotada kui oht kultuurile või et jääb mulje, et ma ei tea mis bänd on Haydamaki või et pedede vandenõu tuleb peatada või et Ansip on hea mees. Aga ikka alati tuleb mõelda enne, eks. Mõned asjad on ikka väga true! I-pod Nano on mul tegelt ka olemas! :)

Ma arvasin kunagi, et ma ei kirjuta iial seda disklaimerit, aga nüüd hetkel oli selline tuju ja kirjutasin. Ja te ei teagi nüüd, kas ma mõtlen seda tõsiselt või mitte ;)