Dekadents

Muhu ainsas säilinud mõisas oli tore nädalavahetusel. Kohtasin neiut, kelle kehakaalu rikkus esmalt kurk (kui toiduaine) ja alles hiljem jäi ta rasedaks (st mitte sel nädalavahetusel). Vestlesin mehega, kellel oli roosa maika. Oli ka palju teisi meeldejäävaid tüüpe. Toit Tallinnas ei maitse ilmselt veel nädalaid, kuna mõisakokk teadis mis tegi. Isegi kaasaantud taignast küpsised on juba otsas ja elavad vaid mälestustes. Meenus koht filmist "Teised" kus mõisa ümber oli udu ja aeg seisis, lahkuda nagu ei saanud. Ma unustasin isegi poliitikasaadet kuulata - seda ei ole ammu juhtunud pühapäeviti.

A lõpuks sõitsin läbi veel seniproovimata jäärajad Saaremaalt Hiiumaale ja sealt Haapsallu. Praguseks on ilmselt ka Saaremaalt mandrile tee avatud, kuid pühaba ma ilmselt mingil hetkel võisin väita, et olen oma autoga seilanud kõigil meredel siinkandis.

Kirjutan vähem jälle. Ilmselt kuna on tegemist... või siis mõtlemist... või mõlemat.