Mull-mull-mull-mull väiksed kaaa-laad.

Siin mu esimene katse videoblogi teha... mobiiliga siis. leidid ja tsentelmanid: Paart uann, Veelaune Maailm!



Näidake jalgu!

Ootamatu Tartu

Tartu ei oodanud mind, aga ta oli minu tulekuks valmis. Kõik toimis, inimesed olid seal, kontserdid, kõrtsud. Isegi öömaja leidsime. Mine või teine kordki. Väga sügavaid filosoofilisi mõtisklusi tuli nende päevade jooksul pähe, aga kuna ma kasutasin nende mõtlemise ajal uimastavat puhvetikeemiat, siis meeles hetkel ühtegi suurt mõtet ei ole. Võib-olla on nii paremgi - what happens in Tartu, stays in Tartu.

Elion ei jäta mind :(

Eile ostsin Elionist juhtme. Läksin ja teatasin, et tahaksin arvutist telekat vaadata ja mul oleks vaja juhet Svideo-SCART. Ja nemad müüsid selle mulle 190 krooni eest ja ei öelnud, et sellist juhet ei ole tegelt olemas. Et SVideost ei saa otse SCARTI muud kui mustvalge pildi! Et on vaja osta vahejupp ja hoopis teised juhtmed. Värdjad, värdjad, värdjad!

Muuseas proovisn ka K-arvutisalongi helistada, kui tüng avalikuks tuli ja nad asusid mulle kohe müüma täpselt sama juhet. Kui neile ettevaatlikult seletasin, et sealt ei saa värvilist, siis nad nagu laksasid vastu otsaesist, et aaa, te tahate värvilist pilti, no siis jah meil midagi kahjuks ei ole. Doh.

Defineeri surm!

Iseenesest ju lihtne, on ja siis ei ole enam. Aga siis on olemas veel ajusurm, kui inimene on läinud a keha töötab. Ja siis veel nii, et inimene elab, ehkki maine pool on sajandeid tagasi mullaks saanud vms. Siis veel need kellel nii ihu kui hing älaiv and kiking, aga eri kohtades - zombid, arvutiga mängijad jne. Või siis need keda ainult minu jaoks ei ole enam olemas. Nii palju variante, definitsioon aitaks.

Üks tuttav šokeeris mind täna küsimusega, et mis mul halvasti on, ta olevat seda blogi lugenud. Olin tõesti arvanud, et kirjutan siia neutraalseid poste, kui siis segaseid veidi, et mu meeleolud pole väga välja löönud. Ilmselt siiski nii see olnud ei ole ja märkmed on nii segased kui depressiivsed. A vahet ju ka ei ole, minu blogi.

Täna suri mu onu. Me ei olnud väga lähedased, aga ikkagi on imelik tunne, kui keegi su hea tuttav edasi siirdub. No kui on olemas afterlaif. Võib-olla ei siirdu, kui ei ole. Igatahes on reedel taas võimalus näha paljusid sugulasi ning kanda musta. Must on lahe.

Puhka ilusti, onu!

kardad jah?

Elu aseaine on töö, see on mõnus asi teha, kui sul mingit laiffi ei ole. Aina
lamised ja kirjutad ja oma isiklikud mõttetud probleemid oleks justkui
unustatud. Muidugi nad meenuvad kui kogemata pea tõstad vms.

Oleks kõik hästi, siis ei viitsiks vist üldse tööd teha, tegeleks meeldivate ja
naljakate asjadega. Näiteks sain täna diplomi. A poohui.

Sisuliselt sellest ma rääkida tahtsingi. Õnneks on aasta lõpuks nii palju
igast tööd kuhjunud, et kõigest eelnevast ei ole miskit halba või siis
targutaks niipidi, et kõik halb on millekski ka hea. Niiet kehitadki õlgu
trmvõi mõttes kordumas.

vahel hiina moodi

Viimasel ajal on mul aina raskem aktsepeerida maailma nagu see on,
ikka rohkem lööb minus välja maailmaparandaja, tahaks muuta midagi
headuse poole. Kunagi astusin sama tundega parteisse ning seal veedetud
kolm aastat tõid mu mõnusasti maa peale tagasi. Nüüd, ainult
aastake clean olnud ja juba mõtlen taas mis valesti ja kuidas muuta,
nagu see oleks võimalik.

Kevadet oodates peaks vist leevenduseks midagi muud kui maailma
õiglust taga ajama tegelt. Näiteks uurima mis aastavahetusel toimub, sest
kuhugi Türki ma siiski minna ei taha. Kuidagi ei ole tuju, ja kui ma
ise tujutu olen, siis mõjub see ka türklastele ja lõpuks nad ei saagi EU-sse

juutjuubist ikke leiab...

Mis SEE on? Uus Eesti reklaamikampaania või lihtsalt kvaliteetne tagasiside sihtrühmalt? :P

api!

No mis toimub täna?

Head ja halvad

Täna tuli selline mõte, et äkki on Keskerakond hea partei? Lihtsalt Savisaar ja tema jüngrid on nii sitad inimesed, et muudavad selle ettevõtte minu jaoks jälestusväärseks?

See mõte tuli mul lugedes uudistest, et Ameerikas võitsid demokraadid lubades makse tõsta. Võib-olla on vabariiklased jummala mõistlikud inimesed (tunnen isiklikult mitut), lihtsalt Bush ja tema jüngrid on need jätised, kes vastaspoolele võidu toovad. Ma ei suuda uskuda, et sa karjud välja üldise maksutõusu põhjendadest seda demagoogiaga, et madalatest maksudest võidavad rikkad rohkem kui vaesed, ja võidad valimised. Bush peab ikka väga evil olema seal valijate silmis.

Või siis ei ole tegelt üldse oluline mis poliitikat teha vaid ainult kuidas seda teha ja kes seda teevad? Mis kasu on parempoolsusest valitsuses kui peaminister saab päevakäsud majandusministrilt või vasakpoolsusest kui rahvale rahajagajad selle nende seljatagant jälle ära varastavad? Mis ma selle hädaldamisega nüüd öelda tahtsin... erm... no ühesõnaga... ah poohui, olen liiga kauaks tööle jäänud lihtsalt. :)

Tagasi Tallinnas.

Koduigatsuse vastandtunne on kodustress - see tekib siis kui koduigatsusele järele annad, koju jõuad ja näed milline tegelet on. Kõik imeb. Magamata, kerges pohmellis, kodus on naabrite remonditolm katnud kõik ühtlase pahtlikihiga, kõik tähtajad tööl on taas kokku jooksnud, kõik kes midagi teha on lubanud on tegemata jätnud ning kõigest sellest jamast au ja eluga pääseda on fätt tsääns.

Paljud postitavad oma blogidesse erinevaid põnevaid teste internetist. Teen ka siis siinkohal käe valgeks. Test põhjanaabrite juurest: Olenko alkoholisti?

veel ja veel põmm(pead)!

Remember, remember, the 5th of November
The Gunpowder Treason and plot;
I know of no reason why Gunpowder Treason
Should ever be forgot.

Täna on õige päev. Eilne pauguorgia jätkub täies õies. Ma loodan, et nad siiski öösel täna lasevad käed alla, eriti kuna on udu ja ilutulestik ei ole kuigivõrd näha. Aga juba kolm tundi on taevas täppe täis ja sõjafilmi saundträkk kõditab kõrva. Ok, tähtpäevi peab mäletama, aga NIIMOODI??? Kaks päeva järjest! Idikad mu meelest.

Käisime kinos. Ei ole siin Londonis midagi odavam kui CC Plazas, pilet 7 naeltsi, kallimates kesklinna kinodes pidi vabshee 8,5 olema! Ja popcorn oli ka kirves nagu meil. Siiki tasus iga sent ära, ma ei ole viimasel ajal nii naljakaid asju näindki.

Lombom

Istun kenal terrassil ja vaatan kuidas aiakeses kassisuurused hallid oravad nodi põske sebivad. Eile oli siin Gunpowder Day, mispuhul kgu linn hullus ja lasi ilutulestikuna õhku alkaida viie aasta eelarve. Esimesed raketid tõusid kohe kui pimedaks läks ning viimased poole kolme paiku öösel. Kus on politesi silmad? Või see oligi alkaida? Ei tea. Väidetavalt olevat ka varasematel aastatel seda päeva kõvasti tähistatud, aga ma oletan, et ikka film on see mis tänapäeva tavad teeb.

Lagavulin, 16 aastat. Not bad.