Võidupüha möödas, meie võitsime

No ma ei oska jaanist eriti midagi rääkida. Samas kuidagi lahe oli, ehkki midagi nagu ei olnud. Jaanipäeva hommikul leidsin täispuhutava banaani pealt veidi jaanikastetki ning istusin käntsti sisse. Kulnik teatas, et see ei pruukinud kaste olla, ta ikka öösel sinna keha kergendas. A no kulnikul ongi selline huumor, tegelt oli ikka kaste. Või mingi muu vesi, kuna lindude keelt ma ikka ei oska. Vähemalt aru ei saa - lõõritused juba veidi tulevad välja.

A muidu on Eestis loodus ikka jube ilus ja tsill. Vaatasin just ühte veebkämmi, seal on küll mingid nunnud pakspersed esiplaanile kadreeritud, aga kui neist mööda vaatad siis... no on ikka ilus. No kui te nüüd juhtute vaatama kui vihma ei saja. Selline põhjaeestis nädalavahe oligi, tiirutasime ringi veini limpsides, kuhugi kiiret pold, eksisteerisime.

Eelmine nädal tõmmasin ka kõik kolm hooaega Black Books sarja ja vaatasin viimseni läbi. Väga soovitatav nägemisvara briti huumori austajaile. Kui kellelgi on huvi, siis võin kuhugi plaadile kirjutada, aga peate varsti küsima, kuna mu kõvakettal on vähe vaba ruumi ning vahest ma võtan nähtud asju maha.

Ja neile kes nüüd ütlevad, et oh-oh, piraatlus, siis õnneks ei ole - minu riik ostis selle sarja minu jaoks, et ma seda vaadata saaksin. Kuna minu riigil ei ole raha, et seda mulle DVD peal koju tuua, siis näitab ta seda mingil jabural ajal korra nädalas rahvuslikus telekanalis, et mind kodanikuna huumori osas harida. Paraku ei satu ma sel ajal reeglina teleka äärde või kui satun, siis jään enne magama ning et mitte oma riigile kahju tuua, siis ma soetasin omale oma raha eest internetiühenduse ja tagasin oma informeerituse heast huumorist. Tee nii ka sina.