Lõbusad ajad

Nagu lubatud, võtsime reedel pummeldamise ette. Täitsa normaalne ralli mööda korteripidusid ja puhveteid. Ärkasin u 8 paiku kellegi lapse voodis kusagil tondil. Hiilisin minema ja õues vaatasin maja küljest aadressi. IR takso tuli üle 10 minuti, niiet suundusin kõrvalmaja kasiinosse sooja. Kasiinos nägin kurba tegelast, kes kirus, et "oli mul üldse vaja siia Tartusse ronida täis peaga". Mul meenus mu ammune teooria tähtede seisu mõjust joomisele - kui seis on õige, siis ei seisa keegi omal jalal.

Laupäeval Glorias fuagraad nosides ja magusa valge veiniga alla loputades tundsin, kuidas higipiisad järsku otsaesisele lõid. See on see koht pohmellis, kus kooma murdub - sealt edasi on ainult paranemine, "pohmaka selgroog". Kui see ära on, siis järgmine päev on juba suht normaalne. Puhas rõõm, selline pidu ja ainult 1 päev pohmakat!

Pühapäeval proovisin meenutada kuidas ma 25 aastat tagasi küpsisetorti tegin. Paraku ei tulnud meelde ja tulemus oli... no ma ei ole veel maitsnud, aga visuaalselt veidi avangard.