Internetis on asju

Näiteks Lubaduste Pank, kus tegelased saavad välja käia ideid mida teha, kui leidub kambajõmme. Nüüd on Nunnu Poiss Silver lubanud selle Eesti keelde tõlkida ja mina ilmselt aitan teda, kui ta tiimi kokku saab. Sinagi?

Leidsin Eesti podcastiraadio üles... see on Delfi! Seal saab kuulata huumorisaadet "päevakommentaar" kus Delfi Ajakirjanik (ma arvan, et jah seesama, kellest Ärapanija on rääkinud jne), Martin Helme ja vahel Mart Pukk arutavad päevauudiseid. Bro saade!

Ehkki kõik on seda juba reklaaminud, lisan ka ise siinkohal, et seoses üliigava tööpäevaga ja sellega, et ujumas ma eile juba käisin ja iga päev ei viici, siis hakkan hetkel lugema - Scott Adamsi "God's Debris".

Lõbusad ajad

Nagu lubatud, võtsime reedel pummeldamise ette. Täitsa normaalne ralli mööda korteripidusid ja puhveteid. Ärkasin u 8 paiku kellegi lapse voodis kusagil tondil. Hiilisin minema ja õues vaatasin maja küljest aadressi. IR takso tuli üle 10 minuti, niiet suundusin kõrvalmaja kasiinosse sooja. Kasiinos nägin kurba tegelast, kes kirus, et "oli mul üldse vaja siia Tartusse ronida täis peaga". Mul meenus mu ammune teooria tähtede seisu mõjust joomisele - kui seis on õige, siis ei seisa keegi omal jalal.

Laupäeval Glorias fuagraad nosides ja magusa valge veiniga alla loputades tundsin, kuidas higipiisad järsku otsaesisele lõid. See on see koht pohmellis, kus kooma murdub - sealt edasi on ainult paranemine, "pohmaka selgroog". Kui see ära on, siis järgmine päev on juba suht normaalne. Puhas rõõm, selline pidu ja ainult 1 päev pohmakat!

Pühapäeval proovisin meenutada kuidas ma 25 aastat tagasi küpsisetorti tegin. Paraku ei tulnud meelde ja tulemus oli... no ma ei ole veel maitsnud, aga visuaalselt veidi avangard.

Kadripäev

Eile koju jõudes leidsin köögist kadrisandid, kes olid juba pudelile päkad silma ajanud. Mu meeleolu langes järsult. Mitte sellepärast, et jook oli otsas, vaid sellepärast, et ma olin taas oma ema sünnipäeva ära unustanud. Mul on see meeles, et on kadripäeval... või no mis iganes ajal nad naiste riietes käivad ja jorisevad. Peaks tõsiselt kaaluma ema sünnipäeva hoopis kuupäevaliselt meeldejätmist.

Sushi osas olen nüüd hulka targem. Käisin nimelt Sushihausis söömas ja tegin omanikule suitsupikkuse ülekuulamise. Esimest korda kahetsesin, et ma sigarit ei suitsetanud. A head vihjed igatahes, just riisi kohta. Pesema peab enne keetmist jääkülma veega, vähemalt 3 korda. Riisiäädikas on Sushiäädika üks komponente, mitte nad ei ole sama asi. Hea sushi saladus on riisi valmistamine. Mis kala/kola sinna lisada, see on juba pisiasi.

Õhtul peaks ikka kodunt välja minema mingil ajal, et ei läheks nagu eelmine reede.

3 köögikeskset sündmust

No et mis vahepeal old on. Ah ei midagi. Nädalavahetusel oli jube napsuisu ja mõtlesin, et tuleb suur pidutsemise periood. A tühjagi. Mõned sõbrad tulid mu kööki külla ja mekkisime veidi veini jne ning siis lõi mul bioloogiline kell sisse ja jäin lihtsalt magama diivanile. Kohe kui mitu nädalavahetust püherdamist vahele jääb, siis ei saa organism enam aru, et reede on. Laupäeval ka mind peole ei lubatud, kuna ma ei olnud kunagi nooruses ennast ära registreerinud kus vaja. Lahe lahe jah, las käivad seal siis inimesed, kes oma elu pikalt ette planeerivad ja kalendris registreerivad. Kõige nõmedam veel, et oli lahe pidu olnud. Dämit ma ütlen! ;)

Köögiga seondub veel see, et kuidas süüa. Kätte sattus veregrupidieedi raamat, kus oli öeldud, et eestlased ei tohi liha süüa. Ajas veidi närvi küll. Samas positiivse poole pealt on seal kirjas, et eestlane peaks sööma peamiselt kala ja taimi, aga MINGIL JUHUL EI TOHI SUHU PANNA HEERINGAT JA OLIIVE! Ära sured! Võib-olla on ikka tark raamat? :P

Kolmas sündmus minu köögis toimus eile, u 10 sekundit peale minu ruumist lahkumist. Õunamahl plahvatas. Jube jumakas käis, seinad rappusid, ma alguses arvasin, et keegi on midagi suurt aknast sisse visanud. Keegi tugev, kuna me elame viiendal. Pilt köögis oli kurb. Paksust klaasist tumeroheline veinipudel oli plahvatanud killuklibuks, mis segunenuna seesolnud mahlaga (siidriga?) oli kleepunud üle seinte. Killud olid purustanud lambis mõlemad pirnid, presskannu ja kriipinud veidi telekat. Peeneid kilde oli leida köögi kõigis osades. Järgmistel üliedukatel õuna-aastatel soovitan kõigile terasest punsud osta. Oleks ma mõni sekund kauem köögis olnud, oleksid ilmselt nii mõnedki armid kaunistanud meest.

MLAIG

No ikka ei ole veel kirjutamise isu, aga vahel tuleb siis kirjutada vastu tahtmist. Eesti Õhk saatis mulle tookord kirja, kus soovitas mul ennast põlema panna, hästi viisakalt muidugi. Saatsin vastu (tänud abi eest!) kirja, et ise olete. Nüüd nad ei ole midagi vastanud, eks paista mis saab. Ma ei olegi veel päris ise nii kohtus käinud, et kaeban kedagi. Would be fun.

Enne uue ema tulekut minu töökohta ei oska nagu midagi eriti teha. Lähen vist ujuma. Või sööma vms. Mis must edasi saab, seda ei tea endiselt. Jube dilemma on.

Ja poliitikamaailm on endiselt lõbus. Res Publica ei loo Isamaaliiduga uut ühisparteid, mis kannaks konservatiivseid väärtuseid ja ei oleks ei ultraparempoolne ega marurahvuslik, ütles BNS. Ei loo, ei loo.

Poohui

Ma ei ole vahepeal kirjutanud, kuna alul ei old aega ja siis ei old tuju enam, kui läppar ära varastati. Nüüd te ei saagi teada kuidas mul shotimaal läks, ei kuule kuidas on Buchannon Streetil shopata ja mille sisse on mähitud Ben Lomon. A no poohui... homme peaks eesti õhk mulle ütlema, et kas nad plekivad mu masina kinni või jah ja kui plekivad, siis millal. Siis hakkan paremini blogima.

Maailm on veider ja aina veidramaks läheb. Siiski soovin kõigile palju õnne ja püüan ise ka hakkama saada. Hetkel otsin sisuliselt tööd ja olen tagasi lükanud kõik mis vähegi mõistlik on tundunud. Ainult veider ja võimas on vastuvõetav pragusel segasel ajal. Saate aru, meil on kiire ju, kui maailma lõpp peaks tulema. Ja samas kui ka ei tule, siis lõputu chillimise vastu ei ole mul ju ka midagi. Oh jah... eks ma veidi unistan vist :)