Esimene uusaastalubadus
Otsin üles mitmed vanad sõbrad, kuna retro on moes.
Eila tuli telekast xxx film Vin Diiseliga. See film oli ainult selle lingi reklaamiks vajalik.
Ma ei ole kunagi aru saanud kinkekaartidest, et miks on nad paremad kui raha. Olen ka ise osalenud kingitustes, kus kambapeale ostetakse kinkekaarte vms. Mõned aastad tagasi tekkis ühel tuttaval situatsioon, kus ta ei saanud kinkekaardiga poest tooteid osta - ta soovis nimelt osta kinkekaardiga kahte poole odavamat kinkekaarti. Ei müüdud. Öeldi, et see on vahetamine. Et sellega saab osta ainult raamatuid. Ja isegi siis ma ei saaud veel aru millega on tegu, arvasin ikka veel, et see on vaid poodide marketingitrikk rohkem ausalt raamatuid müüa. Kuni tänaseni, mis Steh Godin statistikaga mu silmad avas - kinkekaardid on tavaline petuskeem, kus müüakse asja, mis on vähem väärt kui raha. Plaaniks on esiteks et inimene ostab reeglina asju, mis maksavad natsa vähem kui hind kinkekaardil või teiseks siis üldse unustatakse need kaardid säilivusaja jooksul realiseerida. See vahe oli mullu USAs kaheksa miljardit taala, mitte peenraha.
Ja nagu alati kui mul sitaks teha on, siis tuleb peale motivatsioonikriis ja siis lähen ja surfan netis. Ja kui ma juba netis surfan, siis ikka juhtub, et tahaks midagi blogilugejatega jagada. Näiteks see pilt. Kes on pildil? Vastused seal kuhu sa muidu ei satu. "Appi tal on kodukas!" oli mu esimene mõte, siis aga nägin seal linki isa kodukale ja ei imestanud enam millegi üle. Kõigil on kodukad tänapäeval. Tal võiks blogi ka olla, muidu on nii 2004. Seal on veel see poksikinnastega pilt, aga sellega ei tulnud mul jõulumeeleolu. Niiet vaadake siin ikka seda mõegaga.
Avad blogtree ja kesse on iga posti tegelane? Või peaks küsima "kessed?"
Käisin teatris ja üle pika aja ei jäänud rahule. Muidu on NO asjad ikka lahedad, aga see oli saast. Miks? Eks ikka sisu. Näitlejad olid head, lava lahe, lugu põhines kõvadele autoritele. Paraku oli ülidiip lavastaja võtnud diibid kirjanikud ja üritanud neid nagu õpetada, et teie oma materjalil ma nüüd näitan kuidas tegelt diip käib. Tulemus ettearvatav :(
Lihtsalt leidsin selle slogani ja kiidan heaks. Mina paremat ei suuda.
[13:08:01] keegi: hhbvvqqqqaaaasssawwwwwwwwwwwwwwwwwwrerrrrrrdeeeiiiiiiiiiiiiiiiiuuuuuuyyyyyyyyyytrttuytertfgyu6tu7iopiuytgrfhjklökjhbv cxvbghjnnvgcgbhnjgfvbhnjklöäõõüppppppöüöpöl..ööääääääääää-ä..ölöl.,l,,,,,,,mknmmm-ÄPÖÖp.,lmbc xvbghjl0ujhyfedfghöopiuterfgjoüük lä
ASV muzikāla komēdija
Delfis räägivad, et eelmine Ärapanija oli halb. Minuarust oli see väga hea.
Selleks, et internetis tatti pritsida, tuleb mõnede arvates oma nimi alla panna. Miks küll? Mis siis kui mõnedele ei meeldi, kui just see persoon tatti pritsib? Kas siis peaks pritsimata jätma või kurvastama neid teisitimõtlejaid? Muidugi töötum kontingent lahmib oma nime all, sillad seljataga suitsemas, aga miks peaksin näiteks mina, täiskasvanud teenistuja, oma nime all tatti pritsima? Oleks mul veel oma firma, saaksin hansmitilikult kõik üle tara saata.
Kohv on erguti. Tee on ka erguti. Huvitav kas saab teha kanget teed ja siis samasse lisada kanget kohvi? Et sama kogus vett, aga kaks laksu? Kuna ained on erinevad, siis peaks ju saama küll...?
Hetkel sajab tänavu esimene lumi mis ma näen.
Kuku raadios seletas Reformierakonna linnaidikas Mati Eliste oma Tallinna Televisiooni ideed. Saatejuht küsis, et kuidas on ta mõelnud, et saaks takistada, et võimuerakond seda oma propagandakanaliks ei pööra. Lollil oli kohe kindel idee: "Mina ei usu, et valijad nii rumalad on, et ei suuda vahet teha mis on populim ja mis mitte". Lisandus veel sõnavahtu, mis mulle meelde ei jäänud, aga sedagi on diagnoosi jaoks küll. Sanitarid fass!