Närin nätsu ja kirjutan blogi. Samaaegselt.

Tänane päev oli ära planeeritud, üldse on see nädal tihe. Nii juhtub ikka, kui tööd teha... siis järsku hakkavad kohtumised kuhjuma. Mingil põhjusel nautisin ma seda täna, meeldis olla asjalik, seletada, planeerida. Oh whata misteika to meika. Kui saatus sulle tiheda elu annab, siis ei ole see selleks, et sa seda naudiksid, vaid selleks, et sa piineldes pattu kahetseksid ja oigaksid. Niiet umbes poolest päevast hakkasid kõik kohtumised lihtsalt ära jääma. Lähed kohale täis teotahes ja siis on parimal juhul mõni üksik tegelane kohal, haigutatakse veidi ja minnakse laiali. Kehvematel juhtudel ei olnud kedagi kohal või isegi kohtumist üldse ei toimunud.

Vaatame, kuidas õhtu päädib, teoreetliselt on veel midagi ees. Kui ma viicin.

Pikk nädalavahetus

Neljapäev tundub praegu mõeldes ikka jube kauge aeg. Nii kauge, et nagu oleks mingi eelmine kuu olnud. Peaks oma elutempot maha võtma, muidu vuhiseb elu liiga kiiresti mööda. Nali, tegelt ei võta mingit tempot maha :)

Neljapäeval pildistasin veidi ja siis veinitasin veidi. Levikas oli kinni kui sinna jõudsime, lollid ei olnud aru saanud, et tegelt on reede. Päris-reedel kui ma ärkasin, siis oli kohe selge, et asun Tartusse minema. Ilm oli õige, tuju oli ka õige, sisemine astroloog andis mõista, et ka tähtede seis oli õige. Tartus trehvasin Orm Kaarlit, kes tegi \o/ kohe kui mind nägi. Tegin vastu. Oleme temaga ilmselt nüüd sina peal, kui ta rääkima õpib.

Laupäeval nägin ära Inga uue kodu, tema sugulased, meesstrippari, ilutulestiku ja ilusa alluva. Sellest oli mulle veel vähe ja läksin ning vaatasin linna peal veel mitu asja ära. Avastasin näiteks, et inimesed suhtlevad ikka jube mitmel tasandil. Rääkisin ajaloost ja välismaal töötamisest ning õppimisest jne, aga tegelt vist hoopis muust. Õnneks ei kõnelnud lõpuni vaid kimasin koju. Vahel on nii lihtsalt targem. Kell oli ka juba 7:30 (sisaldab riiklikku ajavargust).

Pühapäeval vaatasin filmi Robotid. Tõlge oli kesine, film väääga lastele. Ei olnud eriline hitt, ehkki oleks võinud olla. Peale kino vajasin veel meelelahutust, avastasin poest ühe Rex Stouti raamatu, mida ma mingi ime läbi veel lugenud ei olnud. Loodan, et kunagi leian veel mõne sellise.

On esmaspäev ja ilm on ilus - mis veel hästi läheb? :P

Fuck Tuck

Otsustasin siiski kirjutada. Eile istusime koos meie köögis ja vaatasime telekat. Istumise algul juba levis kõlakas, et tuntud rõvesari Nip Tuk vms on tulekul. Selle info kordas üle ka eelnevate saadete vaheaegadel näidatav reklaam, kus skalpell torgatakse pähe kahele tüdrukule korraga - neil on üks pea. Immitseb verd.

Sellel saatel on üks vaataja, kes oli meil külas ja väitis, et see on hea saade ja et seal on ilusaid naisi, rikkaid mehi ja kenasid autosid ning verd ja ila näidatakse seal max 2 sekundit. No tegelikkus oli ikka midagi muud. Sarja alguses läksid 2 meest abielunõustaja juurde, et suudaksid koos firmat teha, kuna üks põrutas teise naist ja siis too leidis, et pole mõistlik ka koos paksudel persest rasva lõigata (mida näidati detailselt). Siis näidati operatsiooni, kuidas kokkukasvanud peadega naistele tehti lahtilõikus. Keeruline ajuoperatsioon arvate? Oh ei! Pekiimumehed lõid noa sisse, panid aju asemele kaltsu ja valmis. Üks lahtilõigatav suri opilaual, teisel keeras sugulane hiljem kraani kinni. Arstid võtsid litsi (ainus vähegi kena naine selles saates, ehkki mitte nii eriti noor) ja nikkusid teda kordamööda. See episood oli filmi pikim osa kus ei olnud ohtralt vere ja rasva ja ila segu ekraanil.

Koos toredasti keppi teinud, olid sõbrad taas sõbrad. Lohistasid kaks surnud naist peapidi kokku ja nõelusid uuesti kinni. MIKS??? Igatahes lobisesid nad samal ajals ja kuulasid toredat muusikat. Saade sai läbi, kas neidudele ka otsapidi koos täisnurkne kirst muretseti jäi juba vaataja mõsitatada.

Kuidas on võimalik, et see sari kellelegi meeldib???

Aga kondoomid?

Sobrasin sõbra fotokotis juhet otsides ja leidsin sealt Alka-Seltzerit. Naisterahva ridikül pidi inimesest ülevaate andma, fotokott on fotograafi ridikül. Siit on kohe näha, et toetudes rikkalikele kogemustele põhjalik inimene arvestab oma töös ette tulevate ohtudega ning valmistub. Kiidan heaks.

Hästi ja halvasti

Hästi on see, et täna on juba sisuliselt kolmapäev ja nädala selgroo murdmine, tulenevalt suurest reedest (ja suurest söömaajast). Halvasti on see, et fm server pani saba ja ma ei tea veel isegi mis viga on. Soovitan kõigile ikka kasutada blogimiseks tunnustatud keskkondi nagu see siin ;)

Tallinna kohal oli haisupilv mille lasid sinna mingid õlikunnid, kuna neil ilma kuumutamata masuut ei voola ja oli vaja kärsatada. Uuriti ja teatati, et pole hullu, et ole eluohtlik. My ass!!! Keda huvitab, et kõik ellu jäid? Situn naabri ukse taha ja annan kella ning surun õnnitledes kätt, et vennal eluvaim sees on. Normaalne. Nafta võiks liikuda sadamatesse toru pidi mitte vagunitega, ise voolata. Raudteed pidi võiks vagunid vinnata vene kiriku ette platsile ja sealt mäest alla juba toru pidi. Seal on inimeste kontsentratsioon väiksem ja vähemväärtuslikum, majad peavad võimalikule plahvatusele paremini vastu ja lööklaine läheb ülejäänud linnal üle pea. Odav ja lihtne.

Palju õnne Bock

Kevad südames, põlves, õlas, maos, ajus.

Kui ma nüüd kirjutaks, et nädalavahetusel oli väike pummelung, siis oleks see veidi ebaoriginaalne. Seepärast püüan keskenduda sellele napile muule, mis veel möödunud päevadesse mahtus. No näiteks algas kevad. Käisin mingi kell mööda kentmanni tänavat ja tundsin, kuidas tuli.

Reedene pildisessioon kujunes toredaks diskussiooniks jooksvatel teemadel, vahetasime paar korda aadressi ning analüüsisime küsimusi (nagu üks mu tuttav ikka öelda tavatseb). Laupäeval sõin sushit ja see oli täitsa hea... hakkan muutuma sushisööjaks :P

Riffi klubi ei ole lahe. Lihtsalt ei ole. Seal on oma helged hetked, aga üldine aura ei ole mõnus. Minu arust. Samas eks ikka sõltub kõik seltskonnast, lahedate inimestega on suva peldikus vahva olla. Enne riffi oli veel T sünnipäev, mis oli ka vahva. Seoses sellega meenus mulle, et ma ei ole suutnud olla piisavalt anonüümne ja olen vahel siis mõnede inimeste nimesid ära trükkinud. Sorry, edaspidi püüan vältida selliseid juhtumisi.

Twisted

Eile tegin seda ja teist ning täna hommikul 10 paiku hakkasime konjakit jooma. Vot nüüd on chill olla. Ons minust kujunemas ametnik? Normaalsed joodikud hakkavad ikka õhtul jooma! Vot ei tea, ei tea.

MSN nimed kui blog

Taas teen väikese väljavõtte tänastest online nimedest, kuna need lihtsalt väljendavad inimeste mõtteid ja maailma olukorda.

Other Contacts (38/92)
--------------------------
aadlikud lihtsalt ei tegele sellise rämpsuga (Online)
ja lyhinägelikud unenäod (Online)
Liisu [punk / vali kord] (Online)
vali kord või vali kaks korda (Online)
Tibude lugemise aeg Toompeal ja all-linnas (Offline)

Teater taas kord

Käisin eile teatris ja tsekkisin etendust "Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki" vaatamas. Ma ei ole mingi teatrikriitik, aga mingi mulje selline asi ikka jätab. Kuna tegevus oli hajutatud ja venitatud ning plot oli väga segane (ehkki kusagil all ikka olemas) võis asjaga rahule jääda. See oli nagu Fashion TV meesmodellide jalutamist vaadata... ei midagi erilist mulle, aga on ka neile oma sihtrühm. Kõik laval tehtav oli lahe ja erinev igapäevasest. Näiteks noorte poiste füüsiline koormamine nende Mentori poolt.

Saal oli paigutatud nii, et ma nägin oma isekohalt poolte külaliste nägusid. Umbes 80% (selles piirkonnas vähemalt) istujatest olid noored naised. Kui Mentor andis käsu ühele noorele poisile, et "2 minutit aega, aja kõvaks!" siis vaatasin parasjagu seda publikut juhuslikult (või siis mitte nii juhuslikult) ja oligi etenduse parim koht. Kuidas poolavatud huultega lava vahtivate neidude pilk langes näitleja näolt meeter allapoole ja jäi ootama. Vankumatult. Ootusärevalt. Selgelt hakkasid näitlejas pea asemel niuded näitlema, ehkki suu luges teksti edasi. Umbes minuti möödudes hakkasid mõned pilgud tõusma... alguses arglikult näitleja näole vilksama ja siis kiirelt alla tagasi, et midagi nägemata ei jääks.

Peale selle koha olid naljakad veel need naljad mida tehti nii kiiresti, et vaatajatele jõudsid need kohale viivega... erinevatele erinevaga. Nali, rahvas naerab... väike paus... üks tsikk järsku plahvatab... taas paus... järgmine. Selliseid kohti oli vähemalt 2.

Ühesõnaga parim vaatamine selles tükis (mulle) oli ikkagi publik. Ma võiks veel neist rääkida, aga ei viici, minge parem ise teatrisse. Samas tähtis ongi ju üldmulje tükist ja see oli igatahes lõõgastav.

Klõps ja valmis!

Mina ja minu lukulembene sõber (nagu te kõik harjunud olete on see blog suht anonüümne, vähemalt ma püüan nii) ühendasime lõpuks jõud ja otsustasime noori neidiseid pildistama hakata. Fotograafielu on ju ometi huvitav ja mitmekülgne ja kaua sa ikka korstnaid ja putukaid pildistad - varem või hiljem jääb silm pidama siledamal kraamil :)

Siiski ei mahu ilmselt Eestisse enam palju fotopedesid, niiet oli viimane aeg. Ja kui me hiljaks jäime, siis peab keegi teine lõpetama :D

Naistepäev on läbi, endiselt elagu naised!

Paras pugejalik pealkiri, aga no elagu. Eile tegin niipalju tähelepanekuid, et kui sul on plaan lill kinkida baaris, aga sa veel ei tea kellele, siis ära rahmelda. Istu rahulikult, observeeri ümbrust ja siis kingi. Muidu pärast taunid oma valikut. Meil ei olnud küll mingit eesmärki sõbra majoriga kui Hundis otsustasime suvaliselt paar õit jaotada, kuid õppetund ikkagi.

Vesipiibu tubakad on küll huvitavad, kuid tahaks ikka midagi veel põnevamat. Pealegi ei põle nad muarust korralikult ära. Pean ikka mingi triki välja mõtlema, et imemine optimaalsem oleks. Enne kui põnevate asjadeni minna.

Suveootus hakkab juba kannatamatuseks muutuma. Trummeldan sõrmedega lauale ja vaatan varjude lühenemist. Oleks juba aeg, oleks aeg...

Maailm funkab ka ilma minuta

Reedel jõudsin sellele järeldusele iseseisvalt, et minu tähtsus siin maailmas on minu enda poolt ette kujutatud ja tegelikult suht tühine. Seepärast noogutasin innukalt kui Villy uuris mu suhtumist teatud tegevustesse, mille kõrvalt ei saa väga asjalik olla. "Teeme ära!" pakkus ta ja siis veidi hiljem tegimegi. Tulemuseks palju segaseid seikluseid ning kummalisi tuttavaid. Reeded algavad töö juures ja lõpevad levikas, kõik vahepealne ongi väärt elamist ja enesetunnet järgmisel hommikul.

Laupäeval kogunesime Amarillo nimelisse kohta Viru Hotellis, see oli umbes kell 14. mina, P ja A. P tõi kokteili, tsinn ja tooniks. Panin kibeduse hiniini arvele, kuid tegelt olid need kaheksased.

L soolaleivapidu oli bro!

AK synnapidu oli ka bro! :)

Veel vesipiibust

Tore seltskondlik asi. Luristad ja annad edasi. Tõsi, mingi aja pärast teised enam ei tahtnud väga ja nii pidin ma ise enamuse imema, aga polnud hullu. Vaatasime EMA2005 jagamist (ülihumoorikas saade) ja hingasime meloni ja kohvi maitselist suitsu. Tubakas sisaldab ka 0,5g nikotiini, aga kas terve pakk või mingi kodus sellest vms... ei saanudki aru. Tundus igatahes lahja, kuid praegu on sumin sees... tegelt muidugi ilmselt sinna kõrvale joodud veinist. Vaevalt, et jäätisest.

Tüdimus veidi

Täna läks kõik hästi, kuid sellest ei tulnud mingit head tuju ega joovastut. Tõdesin endale lõpuks, et ilmselt on peal hoopis kevadtüdimus. On see siis poliitikast või liiga külmast kevadilmast, ei olegi oluline. Peamine on, et kui kolmapäeva lõunal tekib mõte, et võiks juba reede olla, siis ilmselt ei paku käesolev tegevus sulle piisavat eneseteostust ja hasarti.

Leidsin, et kasutan vana head naiste võtet tüdimuse vastu ja lähen shoppama. Ostan omale mingi kalli ja mõttetu nipsasja ning vaatan kuidas mõjub. Siiski ei läinud ma sihitult supermarketisse ringi kuhnima nagu täisteraapia ette näeb vaid suundusin UU poodi ja ostsin omale veesipiibu. Hetkel kavatsen tsillima hakata oma köögis ja seda sakkida mekkides kõrvale veini ja vaadates kuidas üks mu toredatest elukaaslastest jäätisekokteili tegema hakkab. Kui see ka ei aita tüdimuse vastu, siis lähen reisima. Autot täna veel ei ostnud, maybe homme.

Mitu sekspartnerit?

Jah, ma tean, ma olen alla käinud - ma loen jälle delfit. Palun võtke mind sellisena nagu ma olen (eile sirvisin ka esimese kolmandiku Kroonikat, pärast käsi ei pesnud). No a kui ma juba loen, siis miks mitte ka seda tunnistada ja analüüsida tekkinud küsimusi. Täna on Delfis päevaküsimus, et mitu sekspartnerit teil on olnud. u 40% vastanutest omab neid üle 10 ja teatavasti on Delfi lugejaskond keskmiselt u 20 eluaasta ringis. Dämit, ma olen ikka vanamoodne. Samas on mul tööjuures diivan, niiet kui kellelgi minust hale hakkab, siis astuge läbi ;) (noormeestel mitte tülitada... vanameestel vist ka mitte).

Tegelt edasi mõeldes on mul mitu tuttavat, kes peavad mind jube liiderlikuks, rääkigu ma mis ma tahan. Kogu asi on vist imidzhis. Nüüd edasi on küsimus, et kuidas oma mainet edasi kujundada - kas kanda kampsunit või võrksärki? Üks tuttav lubas mulle Angeli klubi kaardi hankida, äkki mängiks hoopis selle peale? Vähemustel pidi naiste hulgas lööki olema ;)

Kogu selle laialivalguva jutu kokkuvõtteks - see ongi õige blogi, kui kirjutad mida parasjagu pähe tuleb, mis siis et segane jutt. Sisemiselt olen ma ju ikka hetero ja dzhentelman edasi :)

Ei Leetu, ei lätti.

No ma ei teagi, kas nad loevad blogi või niisama tabavad mu plaane, aga kus täna hakkas ettepanekuid laekuma sooritamaks asju nädalavahel, mitte ükski ettepanek ei olnud Leetu. Lähim sinna oli mr V sünnipäev Riias, kuid ka sinna ma ei lähe. Ei lähe ka Soome ega Lõuna-Eestisse. Jään Tallinnasse, kolan ehk Kadrioru vahel.

Tunnen poliitilist väsimust veidi.

Kevadväsimus?

Ehk siis aru ma ei taipa. Varsti juba mitte millestki. Hommikul paistab kena päikeke, peaks reipalt püsti hüppama ja tööle kimama, kuid järsku märkad, et esiku asemele viibid alles oma toas ja in fact ei ole isegi veel nina liigutanud... on see aastaajaga seotud? Või on põhjuseks need paar sigarillot mille ma päevas suitsetan? Mäletan, et viimati oli mul selline kummaline rammestus peal igal hommikul 3,5 aastat tagasi kui suitsetasin pidevalt. Ei tea... loodame ikka, et kevadväsimus. 1 sigarillo lõunalauas ei saa ju ometi nii karmilt organismile mõjuda... või saab?

Idee on minna neljaba leetu, pühaba tagasi. Kui on huvilisi, siis andke teada - ehk suudan veel kaasa majutada. Maksma läheb sisuliselt ei midagi, aga tonnnatukesega võiks arvestada.